Täna oli põhiliseks eesmärgiks kuulata Timo Penttilä ettekannet selle kohta, kuidas puistu harvendamine mõjutab hüdroloogiat metsakuivendusest mõjutatud turbaaladel. Uurijad võrdlesid Põhja-Soomes olevaid alasid Lõuna-Soome omadega, et uurida kliimast tulenevaid võimalikke erinevusi. Tulemustest nähtus, et Põhja-Soome aladel ei olnud veetaseme ja raiejärgse puistu tiheduse (0-15 m2/ha) vahel olulist seost. Samas Lõuna- Soome aladel, kus kraavid olid taimestikku täis kasvanud omas puistu harvendamine olulist mõju veetasemele. Juba keskmise intensiivsusega harvendamise põhjustas veetasem tõusu ja muutis selle väga sõltuvaks vihmadest. Huvitav oli, et harvendatud puistutes omas harvendamine allesjäänud puudele positiivset mõju ning mõne aasta pärast kompenseeris allesjäänud puude võrastiku laienemine ja juurdekasv eemaldatud biomassi ning mõjutas uuesti negatiivselt veetaset. Soomlased järeldasid, et Lõuna-Soomes tuleb turbaaladel veerežiimi taastamiseks teostada suhteliselt suurema intensiivsusega raieid. Arvestades Eesti klimaatilist sarnasust Lõuna-Soomele tuleks Eesti soode taastamise planeerijatel see endale kõrva taha panna.

Teine huvitav ettekanne oli Metsähallituse töötaja Maarit Kaukonen poolt, kes rääkis sellest, kuidas Soome tulundusmetsades taastatakse turbaalasid jahiulukite elupaikade parandamiseks. Peamine eesmärk on seotud Eestis väga haruldase rabapüü elupaiga laiendamisega. Kuivendussüsteemide taastamisel hinnatakse, kas kuivendusest mõjutatud raba on üldse metsanduslikult perspektiivikas. Kui ei ole, siis rekonstrueerimisprojekti käigus suletakse vanad kraavid ja sekundaarne mitteperspektiivne puistu likvideeritakse. Tegevus on integreeritud kuivendussüsteemide rekonstrueerimise praktikasse ja seda rahastatakse osaliselt jahimaade rendituludest. Vahemikus 2008-2013 on taastatud ca 3000 ha märgalasid.

Meiegi võiksime sedalaadi praktika oma tulundusmetsadesse tuua ja jahinduslikke ning ka marjamajanduslikke eesmärke silmas pidades taastada metsanduslikult ebaperspektiivsed kuivendusest rikutud sood meie tulundusmetsades. Parem reaalne marja- ja jahitulu kui lootusetu puidutulu püüdlemine.

Loodetavasti hr. Männiste on juba sel teemal soomlastega mõtteid vahetanud ja lähiajal teeme mõne sammu majandusmetsas koos Kivisto meeskonnaga.