Erinevate tööliikide lõikes teostatud tööde arvust ja mahust annab ülevaate tabel 1. Liigikaitselised tööd moodustasid 2014. aasta töödest peaaegu viiendiku (41) ja hõlmasid ligikaudu 130 hektarit. Suuremate töödena võib esile tuua järgnevad tööd.

1) Soomaa rahvuspargi piirkonnas metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringu raames teostati spetsiifilised raietööd 2 alal ligikaudu 30 hektaril.
Foto. Mets enne ja pärast raie teostamist. Eesmärk oli metsa struktuuri muuta avatumaks.

2) Vilsandi rahvuspargis Harilaiul taastati raie abil 35 hektaril haruldase juttselg-kärnkonna e. kõre jaoks vajalikku avatud rannikumaastikku.

Foto. Harilaiu tööala enne ja pärast töö tegemist.

3) Mustoja maastikukaitsealal  taastati raiete abil Eestis haruldaste stepi pärioluga taimeliikide jaoks vajalikke avatud kasvukohti rohkem kui 10 hektaril.

Lisaks toimusid üle Eesti tööd kaitsealuste taime-, sambliku- ja linnuliikide elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks.

Erinevate koosluste (va poollooduslikud kooslused) hooldus- ja taastamistööd toimusid 230 hektaril. Suurima osa (180 ha) moodustas sellest Endla looduskaitsealal Endla raba lääneserva veerežiimi taastamiseks tehtud tööd. Rannu raba jääksoo taastamisalal teostati jätkutegevusena ligikaudu 30 hektaril kännuvõsude tõrjet, et säilitada soodsad tingimused ala soostumiseks.

Poollooduslikke kooslusi hooldati ja taastati 195 hektaril. Poollooduslike koosluste taastamiseks korraldatud raietööde maht suurenes 162 hektarini. Suurim poollooduslike koosluste taastamisraiete maht oli Saaremaal (72 ha), millele järgnesid Tartu-, Hiiu- ja Läänemaa.

Foto. Kadastikust taastatud loopealne Kahtla-Kübassaare hoiualal Saaremaal. Pildil kooslus enne ja pärast töö teostamist).

Poollooduslike koosluste hooldamine jätkus Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal ligikaudu 10 hektaril, kus kõrge maamaksu tõttu ei ole alade välja rentimine tõenäoline, kuid avalik huvi on äärmiselt kõrge.

 

Tabel 1. Teostatud tööde arv ja mahud tööliikide lõikes.

Tööliik	Objektide arv	ha	km	tk
Koosluse hooldustöö	3	9,9		1
Koosluse taastamistöö	5	218,4
Kultuuriväärtuste hooldus	1	0,2
Liigi elupaiga hooldustöö	23	54,4
Liigi elupaiga taastamistöö	19	75,8	0,7	9
Looduskaitselise taristu hooldamine	17		3,4	1
Looduskaitselise taristu rajamine	52		20,5	44
Maastiku hooldustöö	6	25,0
Maastiku taastamistöö	12	9,1
Muu taristu likvideerimine	1		0,1
Ohtlike puude raie	3			17
Pargi hooldustöö	11	36,7		1
Poolloodusliku koosluse hooldustöö	5	9,1		1
Poolloodusliku koosluse taastamistöö	45	186,1
Üksikobjekti ja selle piiranguvööndi hooldus- ja taastamistöö	9	1,5		3
Kokku	212	626,2	24,6	77

 Looduskaitselise infrastruktuuriga seotud tööd moodustasid kõikidest objektidest kolmandiku (70 objekti). Infrastruktuuriga seotud suuremad tööd seostusid eelkõige Soomaa ja Matsalu rahvuspargiga. Soomaa rahvuspargis rekonstrueeriti poollooduslike koosluste majandamistingimuste parandamiseks kokku 19 km teid (6 objekti) ja paigaldati 25 truupi, hooldustingimuste parandamiseks puhastati ka 3,4 km ulatuses kraave. Matsalu rahvuspargis valmis Kasari jõge ületav Kloostri sild-regulaator koos juurdepääsuteega. Kasari luha hooldustingimuste parandamiseks paigaldati luhal olevatele kraavidele 15 truupi ja ehitati välja 4 mahasõitu luhale. Lisaks eelmainitutele lõpetati Kärevere looduskaitsealal poollooduslike koosluste majandamiseks vajaliku 1,4 km pikkuse tee rekonstrueerimine.

Foto. Kloostri sild enne.

Foto. Valminud Kloostri sild

Maastiku hooldus- ja taastamistöid viidi läbi 34 hektaril. Suurim töö (21 ha) oli seotud Vilsandi rahvuspargis Harilaiu avatud rannikumaastiku taastamisega, mis laiemas plaanis ühildub juttselg-kärnkonna jaoks tehtud liigikaitselise tööga.  Muus osas on jätkuvalt iseloomulik, et suur osa väiksemamahulistest  maastiku taastmis- ja hooldustöödest on koondunud Lõuna-Eestisse, kus Otepääl, Karulas ja Haanjas on üheks suuremaks väärtuseks vaated mitmekesisele maastikule.

Parkide hooldamine jätkus kokku 37 hektaril ja 9 pargis.

Looduskaitsetööde rahastamise allikad

RMK rahastas oma eelarvest täielikult või osaliselt töid 134 objektil. Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastati 70 infrastruktuuri  objektiga seotud tööd (vt. tabel 3). Tööde teostamise ühe viisina kasutati koostöös Eestimaa Looduse Fondiga talgu formaati. Kokku korraldati 17 talgut, millel osales 215 inimest, kes panustasid looduskaitsetööde tegemisse üle 1956 töötunni.

Foto. Peale koos tehtud tööd on maailm ikka parem paik.