Mudakonna ja teiste ohustatud kahepaiksete populatsioone on varasemalt mitmel pool Eestis koelmute rajamise ja puhastamisega tublisti toetatud. Mudakonna ja harivesiliku asurkondade seisund on stabiilne (vt 2015. a kahepaiksete seire aruanne), kuid koelmute sigimistingimused vajavad pidevat jälgimist ja reeglina teatud perioodi järel parandamist. Sigimistingimuste parandamine seisneb tiikide setetest ja liigsest taimestikust puhastamises ja kaldavööndi avamises. Erinevatele kaitsealadele (põhiliselt Haanja ja Otepää looduspark, Karula rahvuspark) rajatud koelmutest enamik asub eramaadel. Riigimaadel on koelmuid vähem ja nende korrashoiuga seotud töömaht on väike. Varemalt oleme rohkem tegelenud koelmute kontaktvööndi võsast ja puudest puhastamisega, et päiksekiirgus pääseks tiigivett soojendama. Tänavu oli plaanis töömahukam sekkumine – koelmute setetest puhastamine Karula rahvuspargis (1 tiik) ja mudakonna Poole leiukohas (3 tiiki). Probleem nende koelmutega oli nende liigne kinnikasvamine ja veekogu ebapiisav sügavus (nt Karula RP-s).

Setetest puhastamisel on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks vajalik lomp kuivaks saada. Karula rahvuspargis oli selleks reljeefi pakutav võimalus kaevata ajutine nõva lähedal paikneva kraavini. Poolel tuli appi võtta pump.

Poolel oli enne kaevetöid vajalik ehitusala ette valmistada ja puhastatavate tiikide nõlvad võsast ja puudest lahti raiuda. Karulas on süvendatud tiik karjakoplis ja ümbrus mudakonnale meelepäraselt avatud. 

Kopamehele antud juhistest olulisemad olid, et tiigi sügavus peaks selle sügavamas kohas olema 1,5 meetrit ja selle kaldad võimalikult lauged. Karulas tuli selleks varem rajatud koelmu poole meetri võrra sügavamaks kaevata. Poolel oli tegu vanade ebaselge päritoluga lompidega, kus nõod olid setteid täis ja vaba veepinda praktiliselt polnudki. Setete ladustamisega oligi Poolel keeruline, kus lombid asuvad ümbrusest madalamates lohkudes ja planeerimiseks tuli kasutada nõlvu. Karulas oli võimalik setted planeerida tiigist madalamale ja toitainete veekogusse tagasi kandumisega probleeme ei tule.

Kummaski kohas oli tiigi põhjaks savi ja see tagab vee olemasolu aastaringselt. Madalate nõlvuste korral on koelmus suhteliselt rohkem madalaveelist osa, kus vesi on soojem ja kulleste arenemisvõimalused paremad. Samuti kujuneb madalamate kallastega veekogudes mitmekesisem kaldataimestik, mis järgib vee sügavuse gradienti.