26. veebruar, 2015
Teadus. Uusi infokilde ohustatud liikide käekäigu ning metsakuivenduse mõjude kohta!
Veebruar on kujunemas traditsiooniliseks teaduskuuks. Sel aastal algas see RMK traditsioonilise teadusseminariga ja i-le pani täpi Liina Remmi metsakuivenduse mõju elurikkusele käsitleva doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis.
Veebruari alguses toimus juba neljandat korda Tartus RMK teadusseminar. Seminari selgroo moodustasid ettekanded, mis tutvustasid RMK rahastatavate rakendusuuringute
tulemusi. Lisaks oli mitmeid nn külalisesinejaid, kelle uurimisteemad käsitlesid metsanduses ja looduskaitses olulisi rakenduslikke küsimusi. Kuna teemadering oli suhteliselt lai, siis ma siinkohal tõstaks teaduslikust aspektist esile järgmised ettekanded, mis pakkusid rakendusliku looduskaitse seisukohast uusi andmeid ja ideid.
1) Metsisest kõdusoometsade ökoloogiani. Asko Lõhmus, Urmas Saarma, Harri Valdmann, Pauli Saag, Ivar Ojaste, Egle Soe, Karli Ligi, Ragne Oja, Elin Soomets
2) Lendorava elupaiga- ja maastikukasutus Kesk-Virumaal. Jaanus Remm ja Martin Absalon
3) Kraavitamise mõju vee-suurselgrootute mitmekesisusele ja koosluste struktuurile. Maarja Vaikre
4) Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine. Ain Kull
Kõik ettekanded on täismahus loetavad ja vaadatavad alloleva lingi alt:
RMK TEADUSSEMINARI ETTEKANDED
Ülaltoodud ettekannetest võib lendorava teemalisele ettekandele täienduseks lisada Jaanus Remmi poolt mõni päev tagasi avalikustatud joonise, mis ennustab lendorava Ida-Virumaa populatsiooni hääbumishetke. Võib küll arvata, et küllap on graafiku viimane lõpp veidi laugem ja kuupäev võibolla veidi kaugem, kuid see ei muuda lõppu kuidagi olematuks. Olgu selle konkreetse kuupäevaga kuidas on, kuid kindlasti oleme Ida-Virumaa lendorava populatsiooni puhul tunnistajaks, kui halastamatult väljasuremisvõlg looduses sisse kasseeritakse. Peab juhtuma mingi "ökoloogiline ime", et graafikul olevat trendi muuta. Kindlasti ei pääse uurijad, looduskaitsjad ja metsamehed küsimustest nagu "Miks see juhtub?", "Kas meil oli võimalik seda vältida?", ...(siit edasi tulevad küsimused lähevad juba inetumaks).
Akadeemilises plaanis pani veebruarile ilusa punkti TÜ looduskaitsebioloogia töörühma liikme Liina Remmi doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis. Teeside pealkiri "Metsakuivenduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikadele: järeldused säästlikuks majandamiseks ja looduskaitseks". Juhendajateks olid Asko Lõhmus ja Riinu Rannap.
Pean tööd oluliseks, kuna tean omast käest, et metsakuivenduse mõju elurikkusele on uuritud väga vähesel määral ja veel vähem on seda tehtud teaduslikult.Töö aluseks olevad artiklid võtavad kokku senise teadusliku teadmise metsakuivenduse mõjust elustikule, pakuvad kontseptsiooni kraavi kaevamise pikaajalise mõju mõtestamiseks looduslikes ökosüsteemides. Samuti on ühe teeside aluseks oleva artikli näol tegemist maailmas ainulaadse uuringuga, mis käsitleb metsakuivenduse ja metsamajanduse koosmõju elurikkuse vähe uuritud rühmadele nagu näiteks samblikud, samblad ja teod. Kindlasti soovitan kuivenduse keskkonnamõjudest huvitatud inimestel tööga ja selle aluseks olevate originaalartiklitega tutvuda.
1) Metsisest kõdusoometsade ökoloogiani. Asko Lõhmus, Urmas Saarma, Harri Valdmann, Pauli Saag, Ivar Ojaste, Egle Soe, Karli Ligi, Ragne Oja, Elin Soomets
2) Lendorava elupaiga- ja maastikukasutus Kesk-Virumaal. Jaanus Remm ja Martin Absalon
3) Kraavitamise mõju vee-suurselgrootute mitmekesisusele ja koosluste struktuurile. Maarja Vaikre
4) Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine. Ain Kull
Kõik ettekanded on täismahus loetavad ja vaadatavad alloleva lingi alt:
RMK TEADUSSEMINARI ETTEKANDED
Ülaltoodud ettekannetest võib lendorava teemalisele ettekandele täienduseks lisada Jaanus Remmi poolt mõni päev tagasi avalikustatud joonise, mis ennustab lendorava Ida-Virumaa populatsiooni hääbumishetke. Võib küll arvata, et küllap on graafiku viimane lõpp veidi laugem ja kuupäev võibolla veidi kaugem, kuid see ei muuda lõppu kuidagi olematuks. Olgu selle konkreetse kuupäevaga kuidas on, kuid kindlasti oleme Ida-Virumaa lendorava populatsiooni puhul tunnistajaks, kui halastamatult väljasuremisvõlg looduses sisse kasseeritakse. Peab juhtuma mingi "ökoloogiline ime", et graafikul olevat trendi muuta. Kindlasti ei pääse uurijad, looduskaitsjad ja metsamehed küsimustest nagu "Miks see juhtub?", "Kas meil oli võimalik seda vältida?", ...(siit edasi tulevad küsimused lähevad juba inetumaks).
Akadeemilises plaanis pani veebruarile ilusa punkti TÜ looduskaitsebioloogia töörühma liikme Liina Remmi doktoritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis. Teeside pealkiri "Metsakuivenduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikadele: järeldused säästlikuks majandamiseks ja looduskaitseks". Juhendajateks olid Asko Lõhmus ja Riinu Rannap.
Pean tööd oluliseks, kuna tean omast käest, et metsakuivenduse mõju elurikkusele on uuritud väga vähesel määral ja veel vähem on seda tehtud teaduslikult.Töö aluseks olevad artiklid võtavad kokku senise teadusliku teadmise metsakuivenduse mõjust elustikule, pakuvad kontseptsiooni kraavi kaevamise pikaajalise mõju mõtestamiseks looduslikes ökosüsteemides. Samuti on ühe teeside aluseks oleva artikli näol tegemist maailmas ainulaadse uuringuga, mis käsitleb metsakuivenduse ja metsamajanduse koosmõju elurikkuse vähe uuritud rühmadele nagu näiteks samblikud, samblad ja teod. Kindlasti soovitan kuivenduse keskkonnamõjudest huvitatud inimestel tööga ja selle aluseks olevate originaalartiklitega tutvuda.
Loe vanemat: Huvitav leid välitööl
Lisa kommentaar