Võsu-Oandu talvematk suuskadel ja jalgsi 19.03

Suusarada kulges mööda Oandu - Võsu matkarada, mille valmimisest täitub tänavu 10 aastat. Suusajälgi üritasime vaatamata pidevatele lumesadudele sees hoida juba nädalaid varem ja seda võimalust kasutati usinalt nii Võsu kui Oandu poolt alustades. Oandu looduskeskuse telefon helises pärast iga tuisku ja suuremat sadu ning ühtepuhku tuli vastata murelikele küsimustele: kas rada ikka on sees, kas suusatada saab?
Matka eel oskas ilmataat viimasel hetkel muidugi vingerpussi mängida ja sulailma kohale saata. Rada oli pehme ja öösel puhus tuul sellele komistuskivideks veel oksi ja lumekamakaid peale. Paljud ohkasid pärast finišisse jõudmist, et nii raske pole 10 kilomeetrit suuskadel neile kunagi tundunud. Samas oli selles ohkes enamasti tubli annus rõõmu eneseületamisest!
Muretsesime jalgsimatkajate- kepikõndijate pärast: kas lumevallide vahel mööda teed Esku ja Koljaku kaudu Võsule matkamine äkki liiga igav pole? Meie rajalehele hoolega kirja pandud verstakivid ja muu pärandkultuur oli kõik paksu lume alla mattunud, nii et matkajatel jäi üle ainult uskuda, et need tõepoolest seal olemas on! Siiski saabusid nad Võsu telkimisplatsile rõõmsalt ja särasilmselt, liikumine värskes õhus ja lumise männimetsa vahel oli nad väsitamise asemel särtsu täis laadinud.
Esimest korda oli tänavu matkapäeva kavas Võsu kultuurilooline jalutuskäik  kohapärimuse hoidja ja talletaja Mari-Anne Heljase juhtimisel. Sellel retkel olid Võsu randa ja kitsastele kõrvaltänavatele kuhjunud lumehanged tõsiseks takistuseks koduloohuviliste teel, kuid siiski saadi aimu Võsu kunagisest hiilgusest suvitusasulana ja tema inimestest ning hoonetest läbi kõigi keerukate aegade.
RMK Võsu telkimisplatsil said kõik matkalised pärast kokku. Kuuma hernesuppi, teed ja moosisaia jagus küllaga ning rõõmsameelsed supijagajad aina sundisid lisa võtma. Korraldajad olid kokku pannud ka tavapärase nuputamislehe, kus pooled küsimused seotud talvise matkamise ohutusega, pooled aga looduskaitse ajalooga. Viktoriinist saadi uusi teadmisi – näiteks üllatas paljusid see, et Eesti looduskaitse tähistab tänavu juba 100. juubelit.
Iga matkaja sai traditsioonilise tunniskirja, millest mõnel kodus terve kollektsioon koos pidi olema. Järgmisel aastal toimub talvematk juba kümnendat korda.