Metsatarkus: seente kuivatamine 14.09
Tänavusel rohkel seeneaastal soovitame seente soolamise, marineerimise ja külmutamise kõrval proovida ka vana meetodit seente säilitamiseks – nende kuivatamist. Kuivatamisel seente maitse tugevneb, mõnel isegi paraneb.
Kuivatada sobib mürkleid, puravikke, tatikuid, kukeseeni,
sirmikuid, lambaseenikut, hobuheinikut, kännumamplit, šampinjone, mahedamaid
pilvikuid, harilikku põdramokka, männiliimikut, kuuse- ja porgandiriisikat.
Kuivatada võib ka kevadkogritsaid, sest kuivamisel kaob nende mürgisus.
Seened korjatakse kuiva ilmaga, puhastatakse harja või laia pintsliga metsaprahist ja mullast, väiksemad seened kuivatakse tervelt, suuremad lõigatakse pooleks või neljaks. Seenejalad, eriti puravikkudel, kuivatatakse eraldi. Puravikkude kuivatamisel lõigatakse seenevarred otse kübara alt või mõne sentimeetri kauguselt ära. Mürkleid ja kogritsaid kuivatada tervena.
Seeni tuleb kuivatada seni, kuni neist pigistamisel enam mahla ei eraldu, kuid nad on veel painduvad ega murdu. Olenevalt liigist ja kuivatusviisist kestab kuivamine mõnest tunnist mõne päevani. Liiga kuivad seened on rabedad ja pudenevad ning neist võiks valmistada seenepulbrit.
Seeni võib kuivatada mitmeti: restil või plaadil, nöörile aetult sooja pliidi kohal või nöörile aetult väljas päikesepaistel, katusealuses või avaras plekk-katusega kuuris. Loe täpsemalt: http://ceened.pbworks.com/
