Alates 2014. aasta veebruarist oleme saanud soovi korral vaadata sügisest kevadeni, millised saare imetajad ja linnud on hirveplatsil käinud ning mida seal korda saatnud. Neid sündmusi, mõndagi üllatavat, vahest ka koomilisi seiku, on kajastatud läbi aastate siin samas loodusblogis.

Igal hooajal on olnud oma nägu ning eripära nii hirvede tegemistes kui ka hirveplatsi külastanud erinevate loomaliikide näol.

Mõne päeva jooksul, mil kaamera on platsil pilti edastanud ilmneb, et osadel hirvepullidel jooksuaeg ikka veel kestab. Läbi ööde on taamal kostnud sagedased jooksuajale iseloomulikud võimsad möirged-suguhüüded. Nende hirvede jaoks, kes juba söödaplatsil silo ja porgandeid nosivad, on jooksuaeg möödas. Jooksuajal on esmatähtis paaritumine ja toitumine asub tagaplaanil.

Nende päevade jooksul on söödaplatsil koos käinud hirvepullid, hirvelehmad ja vasikad, mis polegi aegade jooksul nii tavaline olnud. Mõni varasem hooaeg on möödunud suisa sellisena, et terve sügise-talve jooksul on platsile jõudnud vaid lühikeseks ajaks üksikud juhuslikud hirvelehmad.

Seni on peale hirvede pimedal ajal näha olnud rebaseid, kahekesi ja üksikult. Üksik rebane sõi kaheteist haruliste sarvedega hirvepulli seltsis eile hilisõhtul ära järjepanu vähemasti 4-5 porgandit. Midagi sellist ei meenugi, et oleks varem näinud andunult porgandeid söövat rebast. (Tõestusvideot “porgandirebasest” saab näha loodusblogist homme).

Eks näe, mis juubeliohtu hirvehooaeg näitab ja pakub.