Komandandi aed Toompeal, kus väärikas türnpuu kasvab, rajati 1820-ndail aastail ja võib olla, et tollesse aega jääb ka türnpuu titeaeg. Selle kohta puuduvad andmed, kas see kodumaine liik on siia istutatud või tulnud juhuslikult, pole ka kindlaid tõendeid puu vanuse kohta.

Tüvedega müürile toetuv türnpuu on saanud omale tähelepanu ja kogunud kuulsust peale miljonipeldiku ehitust tema naabrusesse, peale seda, kui 16. jaanuaril aastal 2002 avati hirmkallis Rootsis valmistatud peldik. Selle ehitise rajamine maksis 2,3 miljonit krooni. Märksõna miljonipeldik kohta saab rohkem lugeda Vikipeediast.

Miljonipeldiku türnpuu mõõtsin üle 25. oktoobril 2022. aastal. Puu ümbermõõt oli maapinnalt mõõdetuna 176 cm ning 65 cm kõrguselt, kus tüvi hargnema hakkab, oli tüve ümbermõõt 164 cm. Hendrik Relve mõõtis seda puud 2000. aastal ning siis oli tüve ümbermõõt 130 cm. Niisiis, türnpuu on kahekümne kahe aasta jooksul suurendanud oma ümbermõõtu 34 cm võrra.

Nime poolest küll puu on türnpuu (Rhamnus cathartica) Eestis ja mujal oma levila piires ikka tavaliselt põõsakujuline taim, ta võib olla kõrge põõsas ja harvem madal puu. See isend siin Toompeal on muidugi erakordne ning ilma igasuguste kahtlusteta kõige jämedam ja võimsam türnpuu Eestimaal.

Türnpuu levila ulatub Briti saartelt kuni Kirgiisiani, teda kasvab ka Loode-Aafrikas. Kuskil 18. sajandi lõpupoole asustati Euroopast türnpuid ka Põhja-Ameerikasse. Seal ta muutus invasiivseks võõrliigiks peaasjalikult tänu sellele, et türnpuul arenevad lehed kohalike liikide omadest varem ning seetõttu varjavad juba suureks kasvanud lehed lähinaabruses kasvavaid taimi normaalseks arenguks vajaliku päikesevalguse eest.