Ebapärlikarp on Eesti ainus I kategooria kaitsealune selgrootu loomaliik ning praegusel ajal kriitilises seisundis. Teda peetakse kõige pikaealisemaks loomaliigiks Eestis, kes võib elada üle 100 aasta vanuseks. Liigi arvukus on kogu maailmas drastiliselt kahanenud, jõudnud paljudes kohtades väljasuremise piirile või isegi välja surnud. Eestis elab ebapärlikarp väikese vananeva ja kahaneva asurkonnana vaid ühes jões.

Ebapärlikarbi elukäik on keeruline, mis muudab ka kaitsekorralduse keerukaks. Täiskasvanud loomad elavad paikselt, pooleldi jõepõhja kaevununa, ja filtreerivad veest toiduosakesi. Emaslooma lõpustele kinnitunud munarakud viljastuvad sinna veevooluga kandunud seemnerakkudega. Munadest arenevad vastsed, kes mõne aja pärast eralduvad vette. Järgmises etapis peavad nad kiiresti leidma kala, kelle lõpustel parasiteerida. Seal nad kapselduvad ja teevad läbi 10 kuu pikkuse moonde. Järgmise aasta mais-juunis vabanevad 0,4 mm pikkused noorkarbid kalade lõpustelt, kanduvad veevooluga laiali ning kaevuvad sobivasse põhjasubstraati, kus elavad järgmised viis aastat. Ebapärlikarbi suguküpsus saabub 10-15 aastaselt. Noorjärkude keerulises elukäigus õnnestub miljonitest vaid väga vähestel ellu jääda. Eesti ebapärlikarbi asurkond ei ole neljal viimasel aastakümnel elujõulist järglaskonda andnud.

Ebapärlikarbi kaitseks kavandatud tegevustest on olulisemad jõe looduslikkuse taastamine, asurkonna kaitse, liigi säilitamine tugikasvatamise abil, seire, uurimine ja järelevalve.

Jõe looduslikkuse ehk ebapärlikarbi noorvormide eluks sobivate tingimuste taastamine võtab aega. Olemasolevad vanad ebapärlikarbid vastseid veel toodavad ja nakatunud forelle jões leidub, kuid noorkarpe enam ei ole. Neile on keskkonnatingimused  muutunud ebasobivaks. Liigi säilitamine jõe looduslike tingimuste taastamise ajaks on võimalik siis, kui õnnestub noorkarpe kriitilistel etappidel kasvatada tehistingimustes ja hiljem nad asustada jõkke.

2019. aastal alustati eeltöid ebapärlikarbi kasvatamiseks. Projekti „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ raames koostati tegevusplaan ebapärlikarbi kasvatamiseks Eestis. Plaani põhiautor on Aune Veersalu, selle koostamises osalesid RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad Kunnar Klaas ja Ene Saadre. Mahukamad tegevused on seotud LIFE Revives projektiga. Nende jaoks loodetakse raha saada LIFE programmist ja KIK-ist. Kasvatamise käik on lühidalt järgmine. Jõest püütakse ebapärlikarbi vastsetega nakatunud kalu ja hoitakse neid kasvanduses kuni noorkarpide eraldumiseni. Kokku kogutud noorkarbid kasvatatakse laboratooriumis termostaadis 16 kraadi juures vähemalt 1 mm pikkuseks, hiljem spetsiaalsetes kastides jões. Noorkarpide kasvatamine on töömahukas ja aeganõudev. Nad saavad pöidlaküüne suuruseks ehk asustamisealiseks kuue aasta vanuselt.

Katsetöid ebapärlikarbi noorjärkude kasvatamiseks RMK Põlula kalakasvatuskeskuses alustati 2020. aastal. Tutvuti teiste riikide kogemustega, tekkisid kontaktid ja koostööpartnerid. Kasvanduse karantiinihoonesse toodi jõest ebapärlikarbi vastsetega nakatunud forelle, kellelt õnnestus saada ka elujõulisi noorkarpe. Katsetati erineva koostisega vee ja sööda kasutamist. Praeguseks on kasvatamisel ligikaudu 700 noorkarpi. Eestis ei ole selliseid katseid varem tehtud.