Esiteks otsisin ma üles Eesti hiidrahnude nimekirja esikümnesse kuuluva Ellandvahe kivi Jõelähtmel. Kuigi tegu on igati märkimisväärse objektiga, siis ühtegi viita otsida ei tasu. Internetist leiab koordinaadid, aga kui lähtuda sellest, et võtta suund Jõelähtme kirikust Jõelähtme golfi poole, siis sealt samast golfiradade ja põllu piirilt Ristikangrumäe kalmeväljal selle tegelase leiabki. Kahe silma vahele on seda raske jätta, sest Rebala muinsuskaitsealal kõrguv hiiglaslik rabakivirahn on igati oma tiitli vääriline – ümbermõõtu on üle 30 m ja kõrgust pea 6 m.  

Teiseks külastasin seal samas lähedal metsas asuvat Laulumäe kivi, mida oli keeruline leida vaatamata sellele, et see on kaardirakendusest leitav ja geoloogiahuvilise loodusesõbra teele jääb isegi üks viit. Viidast edasi peab matkasell küll ise hakkama saama, aga väikse vihjena võin öelda, et viidatud tee lõpus on keelumärk, kuhu juurde saab auto jätta ja jala edasi minnes leiategi suure kivi väikse lagendiku servalt.

Laulumäe kivi on madalam kui eelnevalt mainitud Ellandvahe, aga on omapärase laiuva põhiplaaniga ja suurema ümbermõõduga, samuti on see varjulisemas ja niiskemas keskkonnas paiknev rahn koduks väga paljudele taimedele. Oma nime olevat kivi saanud selle järgi, et laialivalguva lauge laega kivi pidavat meenutama laululava. Mine sa võta kinni, kas see pärimus tõele vastab, aga jutuks hea küll.

Kolmandat kivi näeb ühtviisi samas valguses nii valgel kui ka pimedal ajal. Kui teil on vaja poodi minna ja olete parasjagu Viimsi kandis – selle loo kolmanda kangelase leiate Viimsi kaubanduskeskuse seest toidupoe müügisaalist. See 22,4-meetrise ümbermõõduga rändrahn on väga hästi hoitud ja eksponeeritud. Seni, kuni kivi Haabneeme rändrahnu nime all tunti, ei teadnud teda peaaegu keegi, nüüd on keset müügisaali trooniv mürakas aga nii populaarne, et ka naaberkogukond tahaks oma poodi samasugust.