Jõgedesse hakkasid jõesilmud (Lampetra fluviatilis) siirduma juba möödunud aasta sügisel. Kudemisrändel ongi kaks kõrgaega: üks sügisel ja teine kevadel vahetult enne kudemist.

Viimase minuti siirdujad on veel teel kudemiseks sobivatesse madala vee ja kiire vooluga jõelõikudele, teised heidavad juba marja-niiska. Kudemine kestab umbes kuu aega ja peale seda sõõrsuudest jõesilmud surevad. 

Liiva ja kruusaga kaetud pesalohus kooruvad paari nädala pärast peale marja heitmist vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks. Jõesilmuhakatised kaevuvad põhjasetetesse ja elavad seal umbes viis aastat enne, kui laskuvad merre parasiidile omaselt toituma ning peale paari aastat meres kosumist naasevad jõkke kudema. Jõesilmu elutsükkel kestab seitse aastat.

Videojupile olen salvestanud juba mõne aasta jõe põhjapinnases arenenud liivasonglased.

Peamiselt Soome lahte suubuvates jõgedes asuvad jõesilmu koelmud on sageli kõrvuti samal ajal kudevate vimma ja ojasilmu koelmutega. Vimbade kuderännet on põnev vaadata näiteks Sindi tammi juures, kus pulmavärvides kalad veest välja hüpates püüavad kõrget veesammast trotsida ja ülesvoolu ujuda. 

Ojasilmude kudemist pildistas Gustav Lauringson Käru jõe ülemjooksul 22.mail.