Meie Leedu sõprade külastus toimus EL projekti LIFE Aukstumala lõpuseminari raames. Nagu ikka sisaldas see tubast ettekannete osa. Sellest jäi eelkõige meelde see,et Leedus pole suudetud lahendada seadusandlikku konflikti metsaseaduse ja looduskaitseseaduse vahel. Näiteks on väga raske isegi kaitsealal kaitsekorralduskava alusel metsamaad raadata soo taastamise või mis iganes muul eesmärgil, kuna metsamaal kehtiv seadus lihtsalt ei näe seda võimalust ette. Konflikti sügavusest andsid tunnistust ka Leedu KKM ametnike väga tõsised näod selle küsimuse arutelul. Ilmselt ei tee asja lihtsamaks ka see, et Leedu riigimetsanduse süsteem on struktuurilt sarnane meil enne 1998 aastat kehtinuga.

Väljas külastasime kahte ala. Esimene oli Aukstumala raba, mis on kaevandamisega muidugi lootusetult rikutud. 

Aktiivne kaevandamine toimub alal täna Saksa firma Klasmann Deilmann poolt, mis on ka projekti partner. Leedukad olid meile juba varem silma torganud sellega, et neile väga meeldib plastikust sulundseinu kasutada. 

Meetodina tundus see olevat natuke õigustatud juhtudel, kus materjali pole, või ei pääse alale tehnikaga kuidagi ligi või kus paisud on vaja kindlustada ka kobraste vastu. Samuti võib see olla suhteliselt odav meede, et aktiivselt kasutatavate turbaväljade ja säilinud soo-osade vahele ehitada hüdroloogiline barjäär. Näiteks Aukstumalas oli selline barjääri rajatud 1,2 km pikkusel lõigul ja see paistis toimivat. Tüüpilises situatsioonis, kus paisu rajamiseks on turvast piisavalt ja masinad pääsevad alale ligi tundub sulundsein veidi ülepingutatud.

Konstruktsiooniliselt olid kõige huvitavamad suured toruülevooluga turbapaisud, kus veesammaste kõrgusvahe võis olla ca 3-4 m ja vähemalt ühe aasta olid need vastu pidanud.

Aukstumala on hea näide selle kohta, et kuivendatud turbaalade tuleohtlikus pole mingi tühi sõnakõlks. Taastamisalal asuvad puistud hukkusid lausaliselt 2011 aasta põlengus ja sel kevadel süttis väikse põlengu käigus ka projekti laudtee. Leedukad olid kindlad, et põleng jäi lokaalseks ainult tänud tehtud taastamistöödele. Laudtee hävimine tõi päris valusalt esile LIFE projektide jätkusuutlikuse temaatika, mida projektis väga hästi pole suudetud ära lahendada.

Tyruliai raba on täielikult ära kaevandatud, viimased paksema turbakihiga kohad on veel aktiivselt kaevandatavad.

Tegemist on Euroopa tasandil eelkõige linnustiku kaitseks olulise alaga, kus Leedu ornitoloogid püüavad erinevate meetmetega muuta elupaiku lindudele sobilikumaks. Selleks on kasutatud tervet rida erinevaid meetmeid: proovitud tõsta veetaset, raadatud kõdusoometsi rohumaaks, niidetud roostikesse ribasid jne. Roostikus truksoriga ribade niitmine oli vähemalt hüübi arvukusele omanud väga kiiret positiivset mõju. Paisude tegemisel oli seal kasutatud eelkõige pinnaspaise, mis olid kindlustatud nii plastiku kui puidust punutistega. Kuna paisud olid madalad ja tiivad praktiliselt puudusid, siis oli paisude efektiivsus delikaatselt väljendudes kaheldav. Seda kinnitas ka alade kuivus.

Linnulennult mõlemad alad.