Käisin vaatlemas RMK poolt rendile antud puiskarjamaad, kuhu on kavandatud poolloodusliku koosluse taastamistöö. Puu- ja põõsarinde hõrendamist oleks vaja, et tagada rohukasvule vajalikud valgustingimused.

Käesoleva aasta kevadel selgus aga, et varjulise ja niiske lehtpuumetsa aluse ala on vallutanud karulauk, kolmanda kategooria kaitsealune liik. Karulaugule puistu harvendamine aga ei sobi.

Nii suurt karulaugu kasvuala ma varem kohanud ei ole. Tegin GPS-ga ringi peale ja sain lausalise kasvukoha pindalaks 16 ha, lisaks hektari jagu väiksemaid alasid!

Suurem osa alast on karulauguga kaetud lausaliselt. Kohalikele pole see karulaugu kasvukoht muidugi uudiseks ja kindlasti on ümbruskonnas väiksemaid teadaolevaid leiukohti veelgi.

Siin on kaitseala valitsejal mõtlemise ja otsustamise koht – kas säilitada salumets ja soodsad tingimused ala vallutanud karulaugule või eelistada puiskarjamaa taastamist.

Ala sai rendile andmiseks ettevalmistatud 2016-nda aasta veebruaris. Hiljuti oli see maaüksus antud RMK haldusessse. Tegemist oli aastakümneid hooldamata poolloodusliku kooslusega. Lehtpuupuistu oli tihenenud ja muutunud väga varjuliseks, rohukamar oli kadunud.

Veebruaris ei olnud võimalik puude all taimestikku täheldada. Ka keskkonnaregistris polnud mingeid kaitsealuseid liike registreeritud. Seega läks ala rendile ja RMK võttis puiskarjamaa taastamiskohustuse.

Nüüd on tekkinud olukorra ja eesmärgi ülevaatamise koht!



Ka suurele käopõllele (III kat) paistab kogu see ala hästi sobivat.

Nii, et teatud juhtudel on maid hinnata parem taimede vegetatsiooniperioodil.