RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
16. mai, 2016

Mägrad naabrid

Kährik
Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.

Nüüd on kährikuid Eestimaal mandrist väikeste laidudeni palju ja täpselt teadmata arvul, kuid kohata nende väikseid poegi on ikka paras õnn.


Pole teada, mitu põlvkonda kährikukutsikaid on siin Vaharu soo servas asuvas mägralinnas üles kasvanud. Videol olevad seitse veidi üle kuuvanust kähriukupoega harjutavad uru ees esimesi päevi elus hakkama saamise nimel. Mägralinna kobe urg kaugemal metsas on ju palju turvalisem koht kutsikapõlve pidada, kui kuskil lauda taga risuhunniku all või mõne kaeviku põhjas. 


Kährik pole suurem asi urukaevaja ja näitab pigem üles leidlikkust sobiva pesapaiga leidmisel.

Rebane

Paistab, et selle linna mägrapaar talub allüürnike lähedust hästi - nende üks kasutatav uruava paikneb kährikuperest vaid kümne meetri kaugusel.  

Rajakaamera salvestiste järgi otsustades on selle linna mäkradel veel teinegi üüriline – rebane. Tema poegi ja nende käpajälgi sel korral ei näinud, küllap nad seal urus on veel pisikesed. Kindel on, et ühe maja elanike pojad koos õues mängimas ei käi.

Mäger



Lisa kommentaar

Email again: