Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi – mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt. Mägrapaar on tähtsamate toimingute kõrval leidnud aega ka hellalt teineteise kasukast kirpe otsida ja oma kõhtu sügada.

Mäkradel on põhiline jooksuaeg juunis-juulis, ent see võib kesta isegi septembris. Meile juba tuttavate loomade paaritumist sai näha kaamerapildis möödunud aastal 9. juunil. Mäkradel esineb loote arengus mitmeid kuid kestev seisakuaeg ehk latentsusperiood, mistõttu sünnivad pojad kevadel, kui ilm soojem ja toitu küllalt. Seega – mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida. Tavaliselt juhtub see märtsis-aprillis.

Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Seega usun, et umbes mai keskpaigast õnnestub RMK looduskaamera ees esimest korda näha halle siidise titekarvaga väikeseid mägrapägalikke.

Kadi raadio ettepanekul sai emasmäger endale nimeks Kadi, aga poisile nime veel pole. Üks ettepanek on siiski tulnud – Vladislav. Kas on ka teisi pakkumisi?

Suur tänu Olle Koertile Teetormajast, Urmas Lettile EENetist ja Omar Neilandile Hatcam’ist abi eest RMK mägrakaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel.  

Otsepilti vaata siit.

Mägrapaar selle nädala alguses.