Tekst: Ulvar Kaubi RMK puiduturustusosakonna juhataja
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Eesti vanim puitehitis on teadaolevalt Ruhnu vana kirik, mis pühitseti 1644. aastal. Mõnevõrra noorem, kuid siiski 17. sajandisse ulatuv, on Mikitamäe tsässona ehitusaeg. Meist mitte kaugel Norras on vanimad säilinud püstpalkkirikud rajatud 11. sajandi keskpaiku ja maailma vanima säilinud puitehitisena teatakse praegu Tšehhimaalt leitud kaevu puitrakkeid, mis on 7000 (!) aastat vanad.

Nende vanimate teadaolevate puidukasutuste kõrval on tarbimises igapäevaselt väga palju erineva elueaga puidupõhiseid tooteid, ilma et tarbimise käigus seda endale teadvustaksime. Eespool toodud ehitiste näited on telje ühes otsas, teises otsas võiks olla näiteks suitsuvorsti ümber olev tselluloosist toodetud „vorstinahk“, mille koos vorstisisuga ära sööme, ilma et selle olemasolu isegi märkaksime.

RMK kliimakangelaste projekti raames otsis töörühm lahendust, kuidas saaks riigimetsas raiutud puidus olevat süsinikku pikemalt salvestada. Selleks, et puittoodetes pikemaajaliselt süsinikku talletada, tuleks puidu turustamisel hinnata majanduslike tingimuste kõrval rohkem ka keskkonnaalaseid ehk kliimat mõjutavaid tingimusi. Ideaalis on igas sortimendis talletatava süsiniku eluea pikkus teada ning kvaliteetset puitu kasutatakse ainult pika elueaga toodetes. Praktikas see alati nii ei ole. Kui muud tingimused, sh eelkõige hind, on võrdsed, siis võiks olla väike eelis sellisel puitu osta soovival ettevõttel, kes suudab samasuguse kvaliteediga sortimenti kasutada pikema elueaga toodete valmistamiseks.

Müüdud sortimendi süsiniku talletamise aja ja CO₂ koguse leidmine, lähtudes kliendi toodetava toote elukaarest

Eelmisel aastal müüs RMK kokku 4 mln m³ puitu, millest 46 protsenti moodustas palk, 32 protsenti paberipuit ning 22 protsenti läks energiatootmisse kas küttepuiduna või hakkpuiduna. Töörühma üks eesmärk oli leida RMK müüdud puidu süsiniku talletamise aeg ning esitada see sortimentide või puuliikide kaupa. Seda teades saab uurida võimalusi, kuidas suurendada sortimentide osakaalu, mida müües on süsinik toodetesse seotud pikemalt. Süsinikusisaldus puidus on teada, kuid mida täpselt sellest puidust tehakse, mõjutab lõpptulemust ehk toote elukaart enim. Lähtusime avalikult teada olevatest andmetest ettevõtete kohta.


Elukaare arvutamise mudeli ja juhised on välja töötanud valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) ja need tulenevad Kyoto protokollist ¹. See sisaldab kolme hindamise, mõõtmise, seire ja aruandluse metoodikat:
M1 – kohene oksüdatsioon, kui puuduvad usaldusväärsed andmed varutud puidu jagunemisest tootekategooriatesse;
M2 – vaikimisi soovitusena kasutatavad tootekategooriate poollaguajad;
M3 – riigispetsiifilised tootekategooriate poollaguajad.

Eestis ei ole (veel) riigispetsiifilisi tootekategooriate poollaguaegu välja töötatud ning ammugi ei kuulu Eesti selliste riikide hulka, kus puuduvad andmed ja kogu raiutud puit ära põletatakse. Seetõttu tuleb lähtuda teisest metoodikast ning tabelis 1 on toodud sellekohased tootekategooriate poollaguajad.


Küttepuidu oksüdatsioon loetakse koheseks ja tema eluiga on seetõttu null.

Kõnealust metoodikat aluseks võttes on 2020. aastal riigimetsast varutud sortimentide keskmine kaalutud eluiga 13,1 aastat ja tänu sellele on puittoodetes seotud süsinikku väljendatuna atmosfäärist vähendatud CO₂ kogusena 3,33 miljonit tonni. Kõige pikema elueaga RMK poolt müüdud ümarpuit on mänd, mille toodete kaalutud keskmine vanus on 17,6 aastat, sellele järgneb kuusk (13,5 aastat), kask (6,7 aastat) ja haab (4,4 aastat). Kõige rohkem potentsiaali keskmise eluea tõstmiseks on kasepuidul, millest suhteliselt suurt osa kasutatakse praegu veel lühikese elueaga toodete tootmiseks.


Kasutusea ehk seotud süsiniku alusel sortimentide väärtusskaala

Väärtusskaala visualiseerib RMK müüdud sortimentide kasutamist erineva elueaga puittoodeteks, lähtudes toote elukaarest. Mida rohkem igast müüdud tihumeetrist väärtuslikku puitu saadakse, seda parem on olnud metsakasvatamise ja -varumise kvaliteet. Alljärgnevas tabelis 2 on toodud jaotus RMK poolt raiutud ja müüdud puidu sortimentidest ning igale sortimendile on leitud süsiniku eluiga.


Tabelist võib näha, et müüdud küttepuidu süsiniku elukaar on pikem kui paberipuidul. See tuleb sellest, et osa küttepuidust müüakse plaaditööstusele tooraineks, mille eluiga on oluliselt pikem kui paberil. Ühtlasi näitab see ilmekalt, et Eestis on potentsiaali madalakvaliteedilise puidu kohapealse töötlemise suurendamiseks.

Klientide hindamine müügiotsuste tegemisel, väärtustades klienti, kes toodab pikema kasutuseaga tooteid

RMK pikaajaliste klientide pakkumiste hindamiseks on kasutusel n-ö kuldvalem, mis kirjeldab ideaalset klienti, kes on maksejõuline, täpne mõõtja, katkematu tarnevooga, laseb puutüve optimeerida, paindlike laadimistingimustega, töötleb puitu ise jmt. Sellesse valemisse on võimalik lisada puittoodetes süsiniku salvestamise kriteerium. Kasutades eespool kirjeldatud IPCC metoodikat toote eluea kohta, saab kliente hinnata sama sortimendi piires kliendi põhitoote alusel ja arvestada süsiniku sidumise aega. Konkurents on tihe ning kliendid püüdlevad tõhusama töökorralduse poole. Esimene tagasiside klientide esindusorganisatsiooni (EMPL) poolt on olnud toetav, kuid lõpliku lahenduseni pole veel jõutud. Samas on kliimamuutustega seotud teemad kujunemas üha olulisemaks ja peame positiivseid mõjusid suurendama. Kauakestvad puittooted aitavad kaasa.

¹ IPCC 2014, 2013. Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol, Hiraishi, T., Krug, T., Tanabe, K., Srivastava, N., Baasansuren, J., Fukuda, M., Troxler, T. G. (toim.)