Allikas: Krausmann et al., 2009, from the U.N. Environmental Program, Decoupling Natural Resource Use and Environmental Impacts from Economic Growth.

Sageli peetakse peamiseks inimtegevuse poolt põhjustatud probleemiks Maa kliima soojenemist ja sellest lähtuvaid muutuseid. Kliimamuutustest aga märksa vähem tähelepanu on saanud maakasutuse muutuste ja majandustegevuse intensiivistumise tõttu toimunud ökosüsteemide vaesumine või lausa hävimine, mis paratamatult tähendab elurikkuse vähenemist. Ökosüsteemide vaesumine ja hävimine on probleemina kliimamuutustest olulisemgi, kuna elurikastele ja ruumiliselt sidusatele ökosüsteemidele on iseloomulik tugev vastupanu- ja taastumisvõime väliste muutuste suhtes. Sellised ökosüsteemid jätavad meile rohkem variante muutustega, sh kliimamuutustega kohanemiseks. Degradeerunud ökosüsteemid on oluliselt kehvema vastupanuvõimega ja sageli ei suuda enam muutustest taastuda. Taastumisvõime kadumine tähendab, et muutuma hakkavad ökosüsteemi defineerivad fundamentaalsed alusomadused, nagu näiteks produktiivsus e. võime toota meile eluks hädavajalikke ressursse nagu toit, tooraine jne., aga samuti ka näiteks võime siduda vett jne. Allpool näide, kuidas muutuvad erinevas degradeerumisastmes sooökosüsteemi omadused.

Degradeerunud ökosüsteeme on maailmas (sh. Eestis) järjest rohkem ning elustandardite hoidmiseks ning tõstmiseks võetakse olemasolevaid loodusmaastikke järjest intensiivsemalt kasutusele. Seda iseloomustab Eestis näiteks ulatuslik märgalade ja niidukoosluste vähenemine võrreldes veel 1950ndate aastatega (kaevandamine, metsandus, põllumajandus), samuti infrastruktuuri alla jäävate loodusmaastike pindala suurenemine (uusasumid, uued maanteed, raudteed jne). Probleemi olulisus ja sellele reageerimise vajadus markeeriti rahvusvahelisel kõrgeimal tasandil ära 2011 aastal, kui Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise plaani ühe eesmärgina sõnastati, et aastaks 2020 peab erinevate tegevustega parandama 15% degradeerunud ökosüsteemide seisundit, et seista vastu kliimamuutustele ja parandada võimalusi kliimamuutustega toime tulla. Kahjuks pole aga siiani vist päris selge, kuidas tulemust mõõdetakse!

Seega on traditsioonilise (olemasolevate väärtuste säilitamisele keskenduv) looduskaitse kõrval järjest tähtsamaks muutunud degradeerunud või täielikult hävinenud ökosüsteemide taastamine. Ökoloogiline taastamine on protsess, mis aitab degradeerunud, kahjustatud või hävinenud ökosüsteemil taastuda. Ökoloogiline taastamine keskendub ökosüsteemi kui terviku taastamisele, mitte selle spetsiifilistele osadele või üksikutele ökosüsteemi teenustele. Sageli pööratakse ökosüsteemist rohkem tähelepanu konkreetsete liikide populatsioonide ja isegi isendite päästmisele.  Liikidel aga pole pikemas perspektiivis võimalust, kui ei suudeta taastada nende elupaigaks olevaid ökosüsteeme terviklike ning dünaamilistena, mis suudavad püsida muutlike välistingimuste olukorras. Ökoloogiline taastamine on oma olemuselt aktiivselt sekkuv ja süsteemikeskne lähenemine, mis on vastupidine klassikalise looduskaitse mitte sekkumisele põhineva lähenemisega.  Siinkohal näide MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus vedamisel teostatud Laeva jõe alamjooksu taastamistöödest.

Seejuures on eriala kirjanduses omajagu arutletud ka selle üle, et termin „taastamine“ on eksitav, kuna viitab justkui mingi konkreetse ajaloolise olukorra üks-ühele rekonstrueerimisele sarnaselt näiteks muinsuskaitsele. Tegelikkuses omab ökoloogiline taastamine rohkem sarnasust meditsiiniga e. pigem on tegevuste eesmärk halvas seisundis ökosüsteemide ravimine kui konkreetse ajaloolise seisundi rekonstrueerimine. 

Tänapäevane teadmistel põhinev taastamisökoloogia sai tuule tiibadesse USA-st, kus 1981 ilmus esimene vastavasisuline teadusajakiri. Kusjuures esimesed vastavad projektid algasid USA-s juba 1930-ndatel aastatel Wisconsinis ja nende üheks algatajaks oli ka legendaarne metsamehest ökoloog ja keskkonnaeetik Aldo Leopold.

Esimene katse valdkonnas kasutatavat terminoloogiat ühtlustada ja olemasolevat teadmist taastamisökoloogia kohta koondada tehti Eestis 2005 aastal, kui Eesti Loodusuurijate Selts andis välja 83. aastaraamatu, mis oli pühendatud ökoloogilisele taastamisele. Toimetajateks olid sellele olulisele raamatule Marek Sammul ja Asko Lõhmus. Seejärel kahjuks pole aga temaatikat terviklikult enam käsitletud, arutelud ja diskussioonid on toimunud pigem valdkondlikel üritustel, nagu näiteks Märgalade päeva konverentsil jne. Toonases raamatus pakkusid toimetajad välja ka taastamisökoloogia põhimõistete eestikeelsed vastsed. Kahjuks pole need mõisted laiemalt kasutust leidnud ja siiani kasutatakse segamini kasvõi kõige üldisemaid mõisteid nagu „taastamine“ ja „tervendamine“ rääkimata spetsiifilisematest mõistetest eri ökosüsteemide puhul. Näiteks kas veetaseme tõstmine soodes on "märgamine" jne.

Tänaseks on aktiivsed sekkumised ökosüsteemide seisundi parandamiseks Eesti looduskaitse igapäev. Suuremad valdkonnad, kus nn ökosüsteemide seisundit parendamisega tegeletakse seostuvad poollooduslike kooslustega, soode ja soometsadega, siseveekogudega ning kaevandusaladega. Tegemist ei ole ka enam pelgalt looduskaitsealadel toimuvate tegevustega, vaid järjest enam hakatakse ökosüsteemide taastamisest rääkima üldisema maakasutuse kontekstis seoses kliimaeesmärkidega. Just mõni päev tagasi avaldas IPCC raporti maakasutusviiside ja kliimamuutuste vahelistest seostest.

Töid on tänaseks tehtud juba tuhandetel hektaritel ja seetõttu on paras aeg eri valdkondade spetsialistidel kokku tulla, et arutada tehtu üle ning mõelda, kuidas tulevikus saaks paremini. Seda enam, et uus kümnend on varsti algamas ja strateegilised eesmärgid vajavad sõnastamist.  

Aastal 2016 mõlgutasime mõtteid selle üle, et peaksime Eestis valdkonnas tegutsevate inimestega kohtuma. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/eesti-okosusteemide-taastajad-uhinege

Võttis natuke aega, aga nüüd teeme sel aastal Pärnus  4.-5. novembril hotellis Strand konverentsi elupaikade ja populatsioonide taastamise teemal. Hetkel ootame veel viimaseid päevi ettekandeid teadlastelt, ametnikelt ja praktikutelt. Osalejate regamine läheb lahti septembris.

https://www.rmk.ee/kutse/rmk-looduskaitsekonverentsi-ettekanded.