„Pigem oodatakse RMK-s metsaülematelt laiemat vaadet kõigi metsas tehtavate tööde tegemiseks nii, et kohapealne kogukond ja laiem avalikkus nende töödega rohkem rahul oleks ja selliste tööde vajadust mõistaks,“ tõdeb RMK peametsaülem Andres Sepp, et metsaülemate töö iseloom on aja jooksul muutunud. Et aga kogu RMK tegevus toimub RMK valdusse antud maade peal, töötavad metsaülemad maakasutuse tegevusvaldkonda kuuluvas metsaosakonnas.

Lisaks 18 metsaülemale on osakonnas veel viis töötajat, osakonda juhib Andres Sepp.

„Raietega tegelevad metsaülemad praegu ainult kõrgendatud avaliku huviga alade ehk KAH-alade kontekstis,” märgib Sepp. See tähendab, et koos varumisjuhtidega vaadatakse üle raied neis paigus, mis võiks kohalikele elanikele iseäranis korda minna. Näiteks kui tegemist on asulalähedase paigaga või mõne sellise kohaga, mida kohalikud kasutavad sportimiseks, jalutamiseks või muuks sarnaseks tegevuseks.

Koos varumisjuhiga vaatab metsaülem nende alade võimaliku raiekorralduse üle ning seejärel kohtub metsaülem KAH-alade kaasamiskoosolekul kohalikega, et raieplaane selgitada.

Võimalik, et koosolekul lepitakse kokku tavapärasest mõnevõrra teistsuguses majandamisviisis. Võib-olla jäetakse mõni nurk raiumata või säilitatakse kuskil raja servas tavapärasest rohkem puid.

Uus metsamajandamise hea tava

Tegelikult, tõdeb Andres Sepp, võib kogu riigimetsa pidada kõrgendatud huviga alaks, sest rahva huvi seal toimuva vastu on suur. „Nüüdseks olemegi jõudnud teadmiseni, et kehtiv KAHjuhend vajab läbivaatamist ja ühiste käitumispõhimõtete kaalumist,“ selgitab Sepp. Suure tõenäosusega muundub KAH-juhend tema sõnul üldisemaks metsade majandamise juhendiks, mille üks osa kirjeldab metsade majandamise viise KAH-aladel. Muude maade puhul kirjeldab juhend aga riigimetsamaade majandamist ja annab soovitusi metsahoiuks uuendatava metsamajandamise hea tava alusel. „Tunnistame, et tänane hea tava on oma aja ära elanud,“ lausub Sepp. „Peaasjalikult soovime seda muuta metsade majandamise visuaalsetest ja maastikulistest aspektidest lähtuvalt. Ka teadmine, et metsade majandamine ning metsahoid nõuab alati ja igal pool loomingulist lähenemist, tuleb heas tavas mingil moel ära kirjeldada.“ See on peametsaülema hinnangul päris ambitsioonikas ülesanne. Üks märksõna tulevikuks on eelmisel aastal koostatud Viimsi, Narva-Jõesuu ja Haapsalu metsade majandamise kavadega sarnaste kavade koostamine kõigile KAH-aladele või aladele, mida RMK koostöös kohalike kogukondadega piiritleb väärtuslike metsade hulka kuuluvaks. Niisugused kavad tehakse koos kõigi teiste RMK valdkondadega.

Igale maatükile kasutuseesmärk

Kuna RMK hallataval maal toimub peale metsaraiete ka palju muud, on metsaosakonna ülesanne kavandada ka maakasutust, seada maakasutusele eesmärke ja anda maa kasutusse. RMK metsadega tegelemine eeldab, et on olemas eesmärk, mida riigimetsa majandaja tahab mingil eraldisel saavutada. Sõltuvalt sellest, milline on RMK valduses oleva maatüki kirjeldus ning mida seal tehakse või teha plaanitakse, määratakse igale tükile oma maakasutuslik eesmärk.

„Me kaalume ja otsustame, kas me mingil maatükil tahame majandada metsa, kasutada seda puhkekohana või avalikes huvides, anda kasutusse tulu saamiseks või hoopis müüa,“ selgitab Sepp.

Eesmärgi seadmisest saavad alguse kõik järgnevad tegevused RMK maadel. Kuigi suures osas on eesmärgid nüüdseks määratud, seiratakse neid järjepidevalt ning vajaduse korral muudetakse eesmärke.

„Loodus ja muud meie otsuseid määravad tingimused on pidevas muutuses ning saame juurde ka uusi maid, mille kohta on vaja samuti teha otsuseid, kuhu suunda nendega edasi liikuda,“ põhjendab Sepp.

Sealjuures vaatavad metsaülemad sedagi, millised tükid jäävad niinimetatud „ei-majandametsafondi“, ning teevad vastava ettepaneku metsamajandamisosakonnale. Näiteks ei raiuta metsa Ootsipalu hiiglaste ümbert, et puid murdumast säästa, ega ka soosaartelt või niisugustelt tükkidelt, kus metsa on tarvis loodusliku mitmekesisuse pärast. „Seadus ei keela 0,2-hektarilisel soosaarel raiet teha, aga see pole alati mõistlik,“ selgitab Sepp ja lisab, et „ei-majanda-metsafondi“ määratakse väärtuslikud paigad, mis ei ole looduskaitse all ega ole ka vääriselupaigana määratletud, kuid millel on muud moodi väärtus. „Kui seal on näiteks 200-aastane mänd, mis on kaheksa meetrit kõrge ja kuus sentimeetrit jäme, siis ükski seadus ei keela seda raiuda, aga kas see on mõistlik?“ küsib ta.

Maade ost ja müük

25. juunil võeti vastu RMK uus maakasutusstrateegia, kus kõik maadega seotud tegevuste põhimõtted on täpselt sõnastatud. Muu hulgas paneb see paika, kuidas ja mis alustel käib maaüksuste omandamine RMK-le. „Neid tuleb RMK-le eri teed pidi –,“ selgitab Sepp, „maareformiga, ministeeriumitevahelise üleandmisega ning võimalik, et tulevikus ka inimeste käest maade ostmisega.“

Sepa sõnul pakuvad eraisikud aeg-ajalt RMK-le maid müügiks ning otsus, kas neid osta või mitte, langetatakse selle põhjal, kas pakutav maatükk sobib RMK omandiga, kuidas hinnas kokkuleppele saadakse jms.

Alates möödunud aastast ostab RMK ka looduskaitsealuseid maid, aga nende müügiks tarviliku eeltöö teeb ära Keskkonnaamet, RMK vormistab ostu-müügitehingu.

„Tegeleme veel igasugu muude RMK maaga seotud toimingutega,“ märgib Andres Sepp. „Oleme vaadanud üle kõik maad, millel on kunagi mingi hoone peal olnud, ning selgus, et meil on palju vanu ajaloolisi kohti, talusid, mõnel pool veel vundamenti või jupp seina alles ning neid võiks müügiks välja pakkuda,“ selgitab Sepp. Metsaosakond määratleb neile maaüksustele piirid ning kinnisvaraosakond mõõdab need välja. Seejärel saab alustada müügiga.

Mullu müüs RMK maatükke ka seetõttu, et saada raha looduskaitsealuste maade ostmise tarvis. Tänavu seda sel eesmärgil plaanis teha pole, kuna ostetavaid maid ei ole eriti palju ette valmistatud. Aga kui vajadus tekib, siis maid müüki ka pannakse.

Maa teiste kasutuses

Samuti on metsaosakonna tööks sõlmida RMK omaduses olevate maade kasutusse andmise lepinguid, on ju riigimaa eraomandiga läbi põimunud ning riigimaa kasutamine osutub teatud puhkudel vältimatuks. Näiteks Tallinna–Tartu maantee ehitusel veetakse mööda RMK metsateid killustikku, niisamuti soovivad erametsaomanikud kasutada metsa väljaveoks RMK teid. Selleks peavad nad taotlema RMK-st veebirakenduse kaudu loa. Taotleja märgib sellel ära koha, mida ta soovib laoplatsina kasutada ja mida mööda sõita, ning metsaülem omakorda kinnitab taotluse või siis mitte. Vastuse annab metsaülem seitsme tööpäeva jooksul.

Ent riigimetsa kasutatakse näiteks ka koerte treeningplatsina, suusatamiseks, geoloogilisteks uuringuteks jms. Praegustele RMK maadele on kohati tulemas Rail Baltic ja Tootsi tuulepark.

„Kui need maad on vaja riigile eraldada, siis eraldame,“ täpsustab Sepp. „Me teeme, mida riik otsustab. “Samuti osaleb RMK planeerimismenetlustes, kui see avaldab mõju RMK valdustele.

„Enamik kohalikke omavalitsusi uuendab oma üldplaneeringuid ja hoiame neil silma peal, sest on kasvanud surve lageraiete täiesti ärakeelamiseks,“ täheldab Sepp. „Meie omakorda palume, et üldplaneeringus oleks kirjas, et meil on soov oma metsi raiuda ning et ära ei keelataks ühtegi raieliiki. Näiteks kui uuendusraiena lubatakse vaid turberaiet, ei pruugi me metsa uuendada saada.“

Kuna jahimehed kasutavad kõikjal Eestis riigimetsa ka jahipidamiseks, on RMK sõlminud jahiühendustega riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu. „Oleme jahimeeste lepinguhoidjad,“ selgitab Sepp. Lepingu üks olulisemaid punkte puudutab ulukikahjusid – kui see läheb üle kokkulepitud piiri, tuleb jahimeestel kahju hüvitada. „Metsaülemad osalevad ka küttimislimiitide määramise juures – meie anname infot, milline on ulukikahjude olem, kas see suureneb või väheneb ja kuidas peaks vastavalt sellele limiite paika panema,“ selgitab peametsaülem.

Kurb ja paraku ka aastast aastasse kestev teema, millega metsaosakonna töötajail tegeleda tuleb, on metsa alla toodav prügi. Eelmisel aastal koristas RMK metsa alt 290 tonni prügi, kulutades sellele 100 000 eurot. „See on nagu tuuleveskitega võitlemine,“ nendib Sepp, et muutust inimeste käitumises ei tule ega tule. Kuniks ehitusjäätmeid tema sõnul jäätmejaamades tasuta ära anda ei saa, jäädaksegi neid metsa alla tassima. Niisugune on paraku paljude jaoks arusaam meile kõigile kuuluva metsa kasutamisest.

Metsaosakonna töötajad:

• Peametsaülem Andres Sepp
• Maakasutuse peaspetsialist Marko Trave
• Maakasutusõiguse spetsialist Urve Jõgi
• Assistendid Ruth Rajaveer, Malle Viiburg

Metsaülemad:

• Alutaguse, Koidu Simson
• Ida-Virumaa, Alar Süda
  
• Lääne-Harjumaa, Jürgen Kusmin
• Ida-Harjumaa, Andrus Kevvai
• Hiiumaa, Lembit Lühi
• Järvamaa, Peeter Puhke
• Jõgevamaa, Avo Jürissaar
• Läänemaa, Tanel Ehrpais
• Lääne-Virumaa, Eerik Väärtnõu
• Põlvamaa, Tiit Timberg
• Pärnumaa, Heiki Ärm
• Raplamaa, Margus Emberg
• Saaremaa, Jaan Prants
• Tartumaa, Toomas Haas
• Valgamaa, Risto Sepp
• Viljandimaa, Elor Ilmet
• Võrumaa, Agu Palo
• Vändra, Jaan Kägu