RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
25. juuni, 2020

Päevamatkad perele Lõuna-Eestis

Suur suvi on selleks korraks käes ja jaanijärgne puhkuste aeg algamas. Sel aastal on küll kõik mõnevõrra teistmoodi kui tavaliselt ja, kuigi kevadine koroonakriis ja eriolukord on selleks korraks läbi, kehtib siiski vajadus liigsuure inimkonsentratsiooni hajutamisele.

Seega võiks looduses liikumiseks valida pigem kaugemaid kohti ja selliseid radu, mis kohe esimese asjana pähe ei turgata. Viru raba jääb seega seekord meist puutumata.

Iseasi, kas sel aastal, mil inimesed mõneti sunnitult valdavalt kodumail puhkavad, päris inimtühja tallatäit tsiviliseeritud matkarada Eestimaal leidubki.

Pakun välja kaks Tartu-tagust Lõuna-Eesti matkarada just lastega peredele. Eri vanuses lastega matkates on teadagi tähtis see, et rada oleks juppjalgadele enamvähem jõukohane, vaheldusrikas ja põnev ning seal saaks maha istuda sööma. Nende kahe raja puhul on kõik need tingimused täidetud ja veelgi enam.


Viti järve matkarada ja Haldjarada asuvad Elva lähistel teineteisest lühikese autosõidu kaugusel ning sobivad ka ühel päeval läbimiseks, sest on mõlemad piisavalt lühikesed ja piisavalt lihtsad, et võhma mitte lõplikult välja võtta. Lisaks on Haldjaraja alguses Jõeharu telkimisalal igavesti mõnus ja mugav piknikuplats, kus saab vahepeal end koguda ja keha kinnitada.



Viti järve matkarada on kõnealusest kahest rajast pikem ja väljakutsete rohkem, aga siiski täiesti jõukohane igale omal jalal kõndijale. Vitipalu tee äärsest parklast alguse saav 2,5 km pikkune rada kulgeb kohati väga järske kurve võttes ja tõuse ning langusi läbides üle Vitipalu mõhnastiku ja jõuab ringiga tagasi algusse. Vaatamisväärsustest asub rajal kõrge 20-meetrine vaatetorn, väike järvesilma vaatlusplats Viti järve kaldaõõtsikul, Elva jõeäärne liivakivipaljand ja kaks vahvat lõkkeplatsi, kus jalgu puhata. Raja ümbruses võib toimetamas kohata kodumaiseid madusid (ärge unustage, et nemad kardavad teid rohkem, kui teie neid, aga neile peale astuda ei tasu ega tohigi), üraskeid, sipelgaid ja tervet plejaadi rähne. Seda matkarada tasub külastada juba kasvõi seetõttu, et nii lähedale Tartu maratoni läbimisele enamik meist „lihtsurelikest“ pääsebki – rada kulgeb paarsada meetrit Tartu maratoni trassil.

Haldjarada on algusest lõpuni puhas laste rõõm, kus ka täiskasvanutel tore jalutada on. Jõeharu telkimisalalt algav 1,5 km pikkune rada kulgeb üle oja, läbib kõrgema vaigutusjälgedega metsatuka ja jõuab jõeluhal kükitava kanajalgadel nõiamajani. See on teekonna esimene raskus, sest sealt on lustivaid lapsi raske ära saada. Kui järeltulev põlv soostub lõpuks matka jätkama, siis kulgeb rada edasi läbi haldjatest kubiseva metsa, neid jagub pea iga nurga taha, ole ainult mees ja leia üles. Raja lõpetab suurejooneline laste madalseiklusrada, mis on ka teine raskus teekonnal, sest sealt ei saa lapsed tükil ajal tulema.





Lisa kommentaar

Email again: