Enne seda, kui Carl Linné Systema Naturae lõi, kasutati sõna Papilio kõikide maailmas teadaolevate liblikaliikide perekonnanimena. Pääsusaba teadusliku nime liigiepiteet machaon pärineb aga Kreeka mütoloogiast, Machaon oli Kreeka kõrgelt hinnatud kirurg ja meedik.

Pääsusaba on meil oma nime saanud tagatiibadel olevate pikkade siilakute, “saba” järgi. Päevaliblika tiibade siruulatus jääb vahemikku 65-86 mm, emasloomad on isastest suuremad ja veidi heledama värvusega.

Praegu on pääsusabade lendamise aeg. Välimuselt ja kommetelt troopilisi liblikaid meenutav “pääsuke” on kiire ja jõulise lennuga, ta saab sirgjoones lennata pikki vahemaid või oodata partnerit kõrgel puuvõras. Seetõttu võib liblikat kohata üsna erinevates kooslustes ja kaugel paljunemiskohtadest. Kaunis liblikas eelistab niiskeid niite, häilusid, metsasihte, teeääri…

Pääsusaba sai 2018. aastal rahvusliblika staatuse.