Minu nimi on Jana ning olen Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teise aasta tudeng. Sellel suvel läbisin praktika RMK looduskaitse osakonnas. Praktika pikkus oli kuu aega, mis jaotus kahesse ossa, juunis kaks nädalat ning augustis kaks nädalat. Selline ajaline jaotamine tegi asja põnevaks, sest juunis oli ekstreemselt palav ning erinevad nähtud elupaigad olid äärmiselt kuivad. Augustis oli aga kõik juba märg ning kummikutega seiklemine oli paras väljakutse.

Praktika käigus sain palju erinevaid kogemusi, mida koolis pingi taga poleks eales ette kujutanud. Esiteks autoga sõitmine oli ilmselt tegevus, mis võttis kõige rohkem aega. Kuna minu äge juhendaja Leevi vastutusvaldkond on Põhja- Eestis, siis iga päev sõitsime Tartust põhja ja tagasi. Kõige sagedasem töö, mida praktika ajal tegin on eelnevate teostatud tööde kontroll. Käisime näiteks Sääre tamme ümbrust uurimas, et näha kas võsalõikus on vajalik. Sama kontrolli tegime Pirita linnaosas, kus vaatasime Pirita jõeäärse hoolduses olevate niidukooslusi. Jõudsime ka Loksa pankrannikule, et uurida, kas mõni puu või võsa segavad ilusat vaadet maanteelt merele. Nende tööülesannete käigus tabas mind selle praktika suurim avastus. Tegelikult RMK tegeleb päris palju töödega, mis teevad tavainimeste looduses liikumine mugavaks ja ilusamaks. Poleks arvanud, et varasemalt minu jaoks märkamatud muutused on hoolikalt tehtud RMK poolt.

Praktika ajal jõudsin ka kahele saarele (Naissaare ja Rammu). Mõlemal korral aitasid meid vee ületamisel lahked kohalikud, kes tegelevad aktiivse koostööga RMK-ga, et muuta maastik ja olemine saarel paremaks.

RMK tegeleb usinalt ka soode taastamisega. Käisime mitmel jääksool, kus enamasti uurisime paisude ja kraavide seisu. Soodega oli soetud ka üks matk, kus osalesin. Augustis viis RMK läbi mitmeid matku üle Eesti (Eesti looduse päevade raames), kus kõik inimesed, kellel oli huvi, said osaleda. Minu matk toimus Põlliku jääksoos, kus osales umbes 11 inimest, kelle seas oli isegi väike imik. Paljud matkal osalejad olid kohalikud, keda huvitas soode taastamise vajalikkus.

Praktika ajal jõudsin paljudesse kohtadesse, kus varem pole käinud. Jõudsin vaadata Keila-Joa mõisaparki, kus me kontrollisime põõsaste asendamist. Jõudsin ka Laulasmaa ja Türisalu maastikukaitsealale, kus avastasin meeletult ilusat loodust.

Siiski ei käinud ma praktika jooksul ainult välitöödel. Mitu korda tegin tööd RMK kontoris, mis on ka üks ilusamatest kohtadest Tartus. Sain teada RMK struktuurist, finantsidest jne.

Praktikast ma saaks veel väga palju kirjutada, sest sain väga palju uusi teadmisi ning tahaks kõigest rääkida. Soovitan igaühele minu eriala tudengile tulla RMKsse praktikale, sest siin saab päriselt kogemusi ning saab näha kõiki neid asju, millest õpikud nii palju räägivad.