Minu praktika algas 01.06 poollooduslike koosluste hooldamise koolitusega. Üritus toimus Koivakonnu herefordifarmis, kus tutvustati poollooduslike koosluste hooldamist ja loomapidamist. Meid viidi luhale, kus loomad olid vaatamata vesistele oludele juba heina söömas. Tutvustati sellist karjatamisviisi, kus suur kari on lühikest aega mingil alal, söövad ja talluvad ning siis viiakse nad järgmisesse kohta. Näidatav ala oli kokku 220 ha ja see oli jagatud paljudeks osadeks, nii et kari käib 2x aastas iga platsi peal. Seejärel liikusime edasi puiskarjamaale. Vaatasime käpalisi ning kõndisime aladele, kus tahetakse rajada puisniitu. Arutati, kuidas seda teha, kuhu puid jätta, kus lagedamaks võtta, milline peaks olema võrade kattuvus jne.

Herefordid                                                         Taastatav puisniit

Osa aega veetsin kontorites nii Erastveres kui ka Tartus. Tartu RMK maja on uus ja kõikjal on kasutatud puitu. Väga ilus ja sobib hästi. Kontoripäevadel tegime tööd arvutis. Priit näitas, kuidas toimingud käivad ja kuhu peab pilte ning kirju salvestama. Enamus tööd tehakse QGIS programmiga. Koolis olin QGISiga kokku puutunud, kuid palju oli juba ununenud. Vajasin väheke juhendamist ja seejärel hakkas töö juba kenasti sujuma. Tegelesime kaardistamisega, näiteks freesitavate alade kaardile kandmisega või soo taastamisel täitmist vajavate kraavide üles märkimisega. Lisaks puutusin kokku lähteülesannete koostamisega, mille järgi hakatakse välitöid teostama.

Praktika käigus oli ka mitmeid huvitavaid väljasõite. Näiteks käisime Alam-Pedjal, kus vaatasime üle heinamaad, mis vajasid üle freesimist, et tulemus oleks veel parem. Uurisime arvutis üles märgitud alad luhal läbi. Algul õnnestus kuiva jalaga läbi pääseda, aga ühel hetkel tuli vesi üle saapa ääre sisse ja sinna kuivad jalad läksidki. Kõndisime mitu tundi kuuma päikese all. Kui üks pool luhast sai läbi vaadatud, siis võtsime autost lonksu vett ning jätkasime tegutsemist teisel pool luhal. Lisaks uuritavatele piirkondadele tegime ka muid loodusvaatlusi, näiteks vaatlesime linde ja erinevaid taimi ning ehmatasime metskitsed liikvele. Või siis Soomaa külastamine, kus tuli koos rentniku ja projekteerijaga üle vaadata vajalike ülesõitude planeerimine ja olemasolevate parandamine.

Ühel päeval käisin metsakorraldusosakonna kagu piirkonna juhi Tauno Pihoga Lasva lähedal metsa inventeerimas. Töö seisneb selles, et lähed alale, mõõdad puude ümbermõõtu mõõdulindiga, nende pikkust lasermõõtjaga, millele algul sisestad puidu kauguse, seejärel juurekaela ning siis suunad ta latva ning ta arvutab puu pikkuse. Puude arvu puistus mõõtsime selleks ettenähtud asjaga, mis koosnes kettast, milles erineva laiusega avad, ning teatud pikkusega metallist ketist. Selle tõstsid silma juurde ja sihtisid puid. Kõik mis olid avast suuremad tuli ära lugeda ja väiksemad jäeti lugemata. Sealt tuligi mitu mändi või kuuske on kindlal alal ja nii saab välja arvutada puistu tagavara. Samuti tegime puuriga südamikuproove, et vaadata, kui vanad puud on ning võtsime mullaproove, et vaadata, millise mullastikuga on tegu. 

Samuti veetsin praktika käigus päeva Mihkel Tiidoga, mille käigus vaatlesime luhtasid. Esmalt sõitsime Võrtsjärve äärde, kus hakatakse luhta taastama. Praegu on seal hull võpsik. Lisaks pajuvõsale ka pilliroogu ja koht on väga vesine. Uurisime olukorda ning otsisime väljaveo võimalusi, ladustamisplatse jne, aga neid seal palju ei ole, sest koht asub suure tee ääres ning on maanteest eraldatud kraaviga. Lisaks käisime vaatamas luhtasid Emajõe ääres. Osa neist on juba hoolduses, kuid teised vajavad veel väheke parandamist enne rentnikule üleandmist.

Eredamate hetkede hulka kuulub ka päev Toomas Pihoga metsakasvatuse osakonnast, kellega käisime vaatlemas kohta, kus tegeleti parasjagu istutusega. Sain näha vahatatud taimi ja loomakahjustusega piirkondi. Samuti proovisin, kuidas käib istutatud taimede tiheduse mõõtmine. Seda tehakse õngelaadse latiga ning seisad ühe taime juurde ning teed täisringi peale loendades, mitu taime jääb selle lati raadiusesse. 

Lisaks puutusin kokku ka välitöödega. Tee viis koos Priidu ja Mihkliga Järvselja poole ja sealt edasi Emajõe-Suursoos oleva kummeli-võtmeheina kasvukohta heinast vabastama. Alale jõudes hakkasid Mihkel ja Priit trimmerdama ja mina trimmerdatud heina kokku riisuma. Heinakuhjad viisime sealsamas koormakattega metsa alla.

Kummeli-võtmeheina kasvukoht enne niitmist, töö veel käib ja…

… pärast töö tegemist.

Meeldejääv oli ka viimane praktikapäev koos Priiduga. Selle veetsime Teringi rabas, mida hakatakse taastama ja Priidul tuleb vaadata üle, kus ja mida peaks tegema. Seega läksime algul mööda laudteed ja siis hakkasime kraave vaatlema ja neid kirjeldama. Mida edasi, seda keerulisemaks läks ja palavamaks ka. Teise objektina külastasime Rubina raba, mis on 2018. aastal taastatud. Sain näha paisuga suletud kraave. Osa puid oli meelega tõstetud paisude peale, et põdrad neid liikumiskoridoridena ei kasutaks.

Teringi raba

Rubina raba pais ja puud paisu peal

Praktika käigus käisin ka Saaremaal koos Ants Animäega looduskaitseosakonna lääne piirkonnast. Vaatasime Oina hoiuala, kus on taastatud loopealne ehk alvar. Loopealseid leidub ainult Eestis ja Rootsis. Seal olid lambad ning Antsul oli kaasas leiba, mida neile jagada. Jalutasime väheke ringi, otsisime käpalisi, sõime maasikaid ning imetlesin seda hoopis teistsugust loodust. Teel loopealselt tagasi paigaldati Keskkonnaameti poolt tellitud infotahvlit Oina hoiuala taastamise kohta.

Lisaks vaatasime üle Loode tammiku, kus taastamistööd veel käivad. Samas lähedal olid taastatud rannaniidud. Kõrvuti oli kolme erineva hooldaja käes olevad osad. Kohe oli näha, kes on hea rentnik ja kes mitte. Üks osa oli päris ära kasvanud, samas kõrval olid lambad rannaääre kenasti lagedaks söönud.

Oina hoiuala loopealne

Muuhulgas käisime ka Harilaiul. Seal on võetud 60 aastat tagasi istutatud metsa maha ja mõnes kohas seda lihtsalt harvendatud. Nägin, kuidas ala on vabastatud ning mõnes kohas ka kännud välja juuritud, teises kohas vajab see veel tegemist. Lagedat ala laiendatakse veelgi järgnevatel aastatel. Ants oli julge sõitja, nii et läksime autoga läbi kiviklibu ja liivaluidete. Esimene peatus oli Kelba säär, mis tuleb maale aina lähemale. Kunagi oli see nii kaugel, et sinna oleks pidanud ujuma, aga praegu jalutasime säärele põlvini ulatuvas vees. Kui algul oli klibune rand, siis peagi tuli suurte kividega rand ning natuke veel edasi kena liivarand. Ühes kohas oli Vene sõjavägi kokku kuhjanud suure kivihunniku. Mis otstarbel, seda ei tea. Teises kohas oli jäänud piirivalvekaater rannale ja on praeguseks pooleldi luitega kattunud. Neeme tippu oli ehitatud majakas ja maja. Praegu on majakas vees ja maja lagunenud ning otsapidi meres.

Kunagi neeme tipus olnud majakas
Osaliselt mattunud kaater

Jätkasime teekonda ning järgmisena vaatasime Tammese loopealseid. Sinna plaanib Ants teha uue juurdepääsutee, et hooldajal oleks mugavam loomi transportida ja heina välja viia.

Tammese loopealne

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist oli äärmiselt õnnestunud praktikaga. Sain kuhjaga uusi kogemusi ning teadmisi, mida edaspidi nii ülikoolis kui ka tööelus rakendada. Vähem tähtsad ei ole uued ja põnevad tutvused. Praktika oli vaheldusrikas ning sain praktiseerida erinevaid oskusi – nii looduses kui ka sisetingimustes. Olen tänulik sellise võimaluse eest ning loodan ka edaspidi RMK-ga kokku puutuda. Eriliselt suured tänud juhendaja Priidule, kes organiseeris mitmekülgse ja põneva praktika.

Viimasel päeval tehtud pilt koos juhendaja Priiduga