RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
24. september, 2024

Riigimetsa arvestuslank saab keskkonnamõju hinnangu

Kui kõik läheb plaanitult, hakkab edaspidi arvestuslangi suurust ja valikut riigimetsas mõjutama eksperthinnang ökoloogilise seisundi muutusest. Sellega täidab Riigimetsa Majandamise Keskus arengukavaga võetud eesmärki, et arvestuslank aastateks 2026–2031 on läbinud sõltumatu keskkonnamõjude hindamise.

Tekst: Priit Luts
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Kõige lihtsamalt öeldes tähendab arvestuslank matemaatilisi arvutusi, kui mitmel hektaril on optimaalne igal aastal iga puuliigi kaupa metsa raiuda, et liikuda samm-sammult metsade ühtlasema vanuselise jaotuse ja seega ühtlasema metsakasutuse suunas. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba enam kui sada aastat.

Tekib kohe küsimus, milleks leiutada siis ratast? RMK-s metsamajandamise eest vastutav juhatuse liige Erko Soolmann alustab selgitust pisut kaugemalt. Arvestuslank põhineb tema sõnul seni kitsalt sellel, kui palju on küpseid metsi ja kui palju on valmivaid metsi, mis järgnevate perioodide jooksul küpseks saavad.

Riigimets. Foto: Are Tralla

„Arvestuslangi ettepanek lähtub metsakasvatuslikust loogikast ja ütleb, et nii majandades me liigume ühtlase kasutuse poole. Ehk me teeme igal aastal oma majandatava metsa portfelli vanuselise jaotuse pealt ministrile ettepaneku optimaalseks uuendusraie pindalaks, kooskõlastades arvutused eelnevalt keskkonnaagentuuriga,“ selgitas Soolmann.

Päris elu on alati pisut keerulisem kui paberil arvutus. See tähendab, et matemaatiliselt arvutatud uuendusraie pindala tuleb ka reaalselt maastikule paigutada ehk tuleb teha teadlik valik. Iga üksiku langi paigutusest tekib edasiste raiete jada. Teatavasti ei saa raielangi kõrvale planeerida uut raiet enne, kui juba raiutud langil on mets uuenenud.

Kaalukas otsus
Kuna RMK on muutmas oma metsamajandamise käekirja, võttes senisest enam fookusesse elurikkana hoitud looduse, on arvustuslangile keskkonnamõju hindamise korraldamine üks kaalukamaid arengukavasse kirjutatud otsustest.

„Eesmärk on saada parem teadmine ja kindlus selle kohta, millises mahus ja millise paigutusega suudame uuendusraieid teha maastikul nii, et sellega kaasnev mõju loodusele oleks aktsepteeritav,“ märkis Soolmann. Seega pelgalt matemaatilisele pindalaarvutuse kõrvale lisandub ökoloogiline hinnang.

Riigimetsa viie aasta arvestuslangi ökoloogilisi mõjusid kirjeldava mudeli väljatöötamisel on plaanitud koostöös teadlastega. Mudeli sisuks on arvestuslangi paigutuse modelleerimine RMK hallataval metsamaal ja selle mõju kirjeldamine metsamaastiku ökoloogilisele seisundile.

Projekti koordineeriv RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et modelleerimine peab olema võimalikult realistlik – raiete paigutus planeerimispiirkondade lõikes – ja võtma arvesse juba RMK-s rakendatavaid ökoloogilisi ja majanduslikke juhiseid ning praktikat. Ootus on, et mudeli struktuur ja ülesehitus võimaldaks RMK-l seda edaspidi iseseisvalt kasutada, muutes vastavalt muutuvatele oludele sisendeid ja parameetreid.

„Pisut lihtsamalt selgitades peaks mudel andma vastuse küsimusele, kas arvestuslanki on võimalik ette antud kriteeriumitest lähtuvalt maastikule turvaliselt paigutada. Kitsamalt tahame vaadata muu hulgas seda, kuidas mõjutab arvestuslangi suurus lagedate alade kontsentratsiooni, vanemate metsade osakaalu ja üksteise suhtes paiknevust majandataval metsamaal,“ rääkis Kohv.

See ei ole veel kõik. Tõenäoliselt valitakse välja ka kaks kuni kolm kaitstavat liiki, mille puhul on teada, et nad on metsade majandamise suhtes tundlikud. Ja seda eeldatavat mõju siis hinnatakse näiteks kanakull või mõne sambliku suhtes. Omaette kriteeriumiks võib saada raiete võimalik mõju metsamaastiku siseveekogudele.

Kokku kutsutakse ekspertrühm
Mudeli sobivaks kujundamiseks on plaanitud kokku kutsuda töörühm, mis koosneb teadlastest ja RMK valdkondlikest ekspertidest. Mudelit ennast saab käsitleda tehisintellektina, mis peaks andma sadu valikuid raiete paigutamiseks, andes sinna juurde ökoloogilise hinnangu.

Kas siin ei ole ohtu, et metsamehe peamine tööriist ehk kirves riputatakse nii üldsegi varna? „Ei-ei, eesmärk ei ole otsida vastuseid, miks üht või teist raiet teha ei saa. Asja mõte on teha raiete paigutamisel loodusesse veelgi teadlikum valik, et mõju ökoloogilistele väärtustele minimeerida. Saame parema ülevaate, millistes piirkondades on raieteks ökoloogilist puhvrit rohkem ja millistes vähem ning vastavalt sellele oma tegevusi veel paremini planeerida,“ ütles Soolmann.

See, et tekib võimalikult täpne viie aasta vaade nii raiemahu kui ka raiete võimaliku paigutamise kohta, sammub sama jalga suvel valminud metsaseaduse muutmise eelnõuga. Kui seadus peaks heakskiidu saama planeeritud kujul, siis ei hakka kliimaminister optimaalset uuendusraie pindala enam määrama igal aastal, vaid iga viie aasta tagant.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et viie aasta kohta raiemahu kehtestamine vähendab bürokraatiat ja annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.

„Ministeeriumi kui omanik ongi väljendanud meile ootust, et arvestuslank ei lähtuks ainult sellest, kui palju on küpseid metsi ja kuidas ühtlase kasutuse poole liikuda, vaid ka sellest, kuidas kaasata raiete planeerimisse laiemalt kliima- ja elurikkuse eesmärke. Meie soov on esitada ministrile ettepanek, kus oleks taga ka mõjuhinnang,“ lisas Soolmann.

Lisa kommentaar

Email again: