Tekst: Kristiina Viiron
Foto: Karmen Kaukver
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

„Kõigepealt me anname teada, et oleme plaanimas metsatöid aladel, mille puhul oleme hinnanud, et tegu võib olla metsadega, mida kohalik kogukond igapäevaselt kasutab,“ selgitab RMK peametsaülem Andres Sepp. „Palume kohalikel teada anda, millele peaksime metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörama.“
Konkreetseid raiealasid RMK selles etapis veel välja ei käi, vaid ootab tagasisidet eelkõige ala looduses piiritlemise ja kõige muu kohta, millele peaks alal metsatöid planeerides ja läbi viies tähelepanu pöörama. Ühtlasi võiks kohalik rahvas teha ka ettepanekuid, millisesse paika võiks jätta näiteks tavapärasest enam puid kasvama.
„Või kui on mõni erilise kujuga puu, siis võiks selle säilitada – meile võiks anda teada sellistest objektidest, millele tähelepanu pöörata. Samuti seda, kuidas me võiks neid metsatöid teha – kas natuke igal aastal või teeks korraga suuremas mahus ja peaks siis mitu aastat vahet. Ühesõnaga soovime, et inimesed annaks meile teada, mis neile nende metsatööde juures tähtis on ja mis neile sel puhul muret teeb,“ selgitab Sepp, millise sisuga ettepanekuid RMK ootab.

Metsatööde kava projekt
Infot plaanitavate metsatööde kohta jagab RMK oma kodulehel ja sotsiaalmeediakanalis, samuti kohalikele omavalitsustele ja otsepostitusena võimalikult paljudele kohalikele ühendustele ja inimestele, kui nende kontaktid on RMK-le teada või neid on olnud võimalik hankida.
Pärast seda, kui RMK on teated eespool nimetatud viisil välja saatnud, ootab riigimetsa majandaja 21 päeva jooksul kohalike ettepanekuid.
Kõik laekunud ettepanekud analüüsib RMK läbi ning koostab kolme nädala jooksul metsatööde kava projekti, kus on juba sees konkreetsed raiealad ja mahud, ning avalikustab selle oma kodulehel, teavitades sellest samal ajal ka kohalikke.
Ühtlasi selgitab RMK, milliste ettepanekutega on kava projekti koostamisel arvestatud ning miks seda on tehtud, samuti põhjendab RMK, miks mõnda ettepanekut ei saa arvesse võtta.
„Niisugust ettepanekut, et me ei taha siin ühtegi metsatööd näha, me siiski kuulata ei saa, sest seaduseandja on meile ju pannud kohustuse tegeleda metsamajandamisega, mis tähendab ka metsa uuendamist,“ tõdeb Andres Sepp. „Ka neid metsi on vaja uuendama hakata ja mõelda tulevikule. Küll aga ootame ettepanekuid, mis annaks sisendi metsatööde kava tegemiseks – kuhu ja mismoodi raielanke planeerida.“

Plaanid vajavad selgitust
Seejärel ootab RMK kolme nädala jooksul ettepanekuid valminud kava projektile ning kui ilmneb, et plaanitavaid töid tuleks arutada ka rahvakoosolekul, saadab RMK kohalikele kutse kahe nädala pärast toimuvale koosolekule.
Sepp tõdeb, et huvi kodumetsade raietööde suhtes kaasa rääkida on suur. „Juba esialgsete teadete alusel on käivitunud arutelud kohalike ühendustega,“ märgib peametsaülem. „Metsaülemad on käinud neis paigus ka kohtumas ja mitmesuguseid metsatöid selgitamas.“
Eri paikades kooruvad tema tähelepanekut mööda välja enam-vähem ühesugused teemad, mida on vaja inimestele lahti rääkida.
„Tuntakse muret, et raieala ei jääks liiga lagedaks (tuleks jätta rohkem säilikpuid, kus võimalik), raieala ei tohiks olla tööstusliku välimusega – peaks olema võimalikult looduslähedaselt maastikku paigutatud, ei tohiks raiuda vana metsa alt elujõulist järelkasvu ja laialehiseid puid, maapinda ei tohiks liiga palju purustada ei raietööde ega ka metsauuendustööde käigus,“ loetleb Sepp.
Koosolekul tutvustab RMK metsatööde kava projekti, planeeritavaid metsatöid ja täiendavalt laekunud ettepanekuid.
Pärast koosolekut ootab RMK nädala jooksul ettepanekuid kava projektile ning täiendab seda kolme nädala jooksul vastavalt laekunud ettepanekutele.
Seejärel kinnitab RMK metsatööde kava ning avaldab selle koos kava koostamise kokkuvõttega oma kodulehel. Pärast seda esitab RMK ka kavaga kooskõlas olevad metsateatised.


Lageraie tundub hirmutav
Sepp rõhutab, et eesmärk on saada kohalikega raietööde läbiviimise asjus kokkuleppele.
„Konsensuse koht on tavapäraselt seal, et tuleb leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus – raieala peab olema selline, et see ei riivaks metsas jalutajate silma nii valusalt, kuid samas oleks tagatud piisavalt valgust ja toitaineid uutele kasvama pandavatele puudele. Rahuliku keskustelu korral on võimalik jõuda kokkuleppele, et jah, selline lahendus on mõistlik. Selle juures ei peaks takerduma küsimuse taha, kas raietööd tehakse lageraie või mõne muu nime alt,“ selgitab ta. „Teisisõnu, kui arutelude käigus kinnitavad mõlemad pooled, et see või teine mets on kohaliku kogukonna ja laiema avalikkuse jaoks suure puhke-, kultuurilise ja ökoloogilise väärtusega mets, mille majandamist ei soovi keegi peatada, kuid mille majandamisel ei saa kasutada tavapärases majandusmetsas praktiseeritavaid majandamise võtteid ja tehnoloogiaid, on see väga hea tulemus.“
Sepp on kogenud, et sageli ei oldagi raietööde vastu, kuid hirmutavaks osutub sõna „lageraie“.
Kui aga selgitada, et ka lageraie puhul saab jätta rohkem puid kasvama, kui seaduses ettenähtud miinimum, ning ka kokku leppida, kuhu need täpselt kasvama jäetakse, siis on võimalik eelarvamusi ka ümber lükata.
„Peame suutma visualiseerida, milline see ala pärast raiet välja näeb,“ täpsustab Sepp.
Praeguse seisuga on läbirääkimised käimas 29 kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamise asjus. Kokku kulub läbirääkimistele määratud ajaraami järgi ligi neli kuud.
Kohaliku avaliku huviga ala saab määratud ja läheb Maa-ameti kaardile siis, kui uue juhisega kehtestatud kaasamise protsess on läbi viidud ja ettepanekute kokkuvõte koos kinnitatud kavaga on RMK kodulehel avaldatud.

Kes on kohalik kogukond?

„Kohalik kogukond üldiselt selgub läbirääkimiste käigus,“ ütleb Sepp. Selle jaoks, et kavandatavates raietöödes kaasa rääkida, ei nõua RMK sissekirjutust või muud tõendit, mis annaks õiguse kuuluda kohaliku kogukonna hulka.
„Selgelt on kohaliku kogukonna esindaja omavalitsus ja mõni kohalik külaselts,“ viitab Sepp. „Ülejäänud kohalikud elanikud on tuvastatavad esitatud ettepanekute ja arvamuste sisu alusel – kui ettepanekud koosnevad vaid soovist muuta üleriiklikku metsapoliitikat, siis suure tõenäosusega ei ole tegu kohaliku kogukonna ettepanekutega. Kohalikud inimesed tahavad ja oskavad kaasa rääkida just selle metsa omapäradest ja väärtustest.“

Milliseid ettepanekuid RMK ootab?

1. Kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paiknemine – kas oleks vaja kavaga hõlmatava ala piire muuta.
2. Metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamine – millised on objektid metsaalal, millele tuleks eriliselt tähelepanu pöörata või neid säilitada.
3. Raiealade sobitamine maastikku.
4. Raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta kava kehtivuse perioodil) – kas töid teha ühel aastal korraga ja hoida siis pikemat aega vahet või teha igal aastal midagi.
5. Raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus – milline peaks olema raieala kasvatatav uus mets.
6. Raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine) – kas jätta säilikpuid rohkem, kas neid jätta grupiti jne – see on koht, kus saab arutada selle üle, kas alal tehakse lageraiet või turberaiet või hoopis midagi muud.

Uus amet – kaasamise spetsialist

Sellest aastast on RMK metsaosakonnas uus ametikoht – kaasamise spetsialist, kelle ülesanne on tegeleda KAH-alade kohta saabuvate ettepanekutega.
Kaasamise spetsialist Eero Raja koondab laekunud ettepanekud piirkondade kaupa, analüüsib koos metsaülematega läbi, selgitades, kas nendega on võimalik arvestada või mitte.
Ühtlasi teeb Raja laekunud ettepanekutest kokkuvõtte, mis RMK kodulehel ka avalikustatakse.
„Ettepanekuid tuli omajagu,“ lausub Raja – 7. aprillil kukkus tähtaeg, mil RMK ootas ettepanekuid 28 KAH-alal plaanitavate metsatööde kohta.
Raja sõnul soovib rahvas metsamajandamises kaasa rääkida.
„Iga piirkonna kohta on huvi olemas,“ märgib ta.


Allkiri: 2021. aasta alguses uuendas RMK kohalike kogukondade kaasamise juhist, arvestades selles õiguskantsleri ja kaasamiskonsultantide soovitusi.