Muidugi võib sagedamini leida poolringis, kaartena, reas ja kolonnis või ebakorrapäraste ringidena kasvavaid seeni, kuid selgete geomeetriliste proportsioonidega ringi avastamine on lihtsalt lummav. Lisaks on ring paljudes religioonides üks maagilisemaid kujundeid. Tahad või mitte, aga sa tajud seda kui imet.

Veelgi lummavamalt mõjus see meie kaugetele esivanematele, kes ei tundnud füüsikaseadusi, bioloogiat, kirjeldavat geomeetriat ega sellega seotud arvutiprogrammeerimist. Põhimõtteliselt räägivad rahvapärimused ebameeldivatest sündmustest, mis võivad juhtuda seeneringide ilmumiskohtades ja mida iidsetel aegadel seostati kurjade vaimudega ning olid seega 100% tõestuseks teispoolsuse jõudude olemasolust. Ja mõnel pool peeti seeneringi sissepääsuks haldjariiki. Seetõttu ongi neid ringe nimetatud küll nõiaringideks, nõiasõrmusteks kui haldjate ringideks.

Euroopas usuti, et niisugused ringid on koht, kuhu nõiad sabatile kogunevad. Räägiti, et kui keegi sellesse ringi astub, viskub ta haldjatega tantsima, kaotab ajataju ja tants kestab vähemalt seitse aastat. Ainus viis õnnetu päästmiseks on ta riietest haarates ringist välja tõmmata.

On ka veel kohutavamaid legende – kui te nõiaringi sisenedes ei sure, siis võite muutuda inimestele nähtamatuks ega saa ringist lahkuda.

Mõnes legendis räägiti, et ringide sisse maeti aare, kuid seda saab leida ainult spetsiaalseid riitusi sooritades. Ja kusagil seostati nõiasõrmuste ilmumist pikselöögiga.

Kuid ärgem laskugem sügavamale maailma rahvaste nõiaringkondade fenomeniga seotud müütidesse ja legendidesse – neid on lugematu arv. Palju huvitavam on see, mida tänapäeva mükoloogid nende tekke kohta ütlevad.

Nende arvates on kõik palju lihtsam. Seeneniidistik kasvab ühtlaselt. Ringi sees eritab mõnede seente seeneniidistik mürgiseid aineid, näiteks vesiniktsüaniidhapet, mis pärsib rohu kasvu, valmistades seda ette seene toitumiseks. Ja väljastpoolt raamib ringe paks ja lopsakas rohi, sest kui seente viljakehad kuivavad ja mädanevad, varustavad need taimestikku vajalike lämmastikühenditega.

Kõige sagedamini moodustavad nõiaringe šampinjonid, mitmesugused lehtrikud, ebaheinikud, aasnööbikud, kevad-võluheinikud, murumunad. Aga ka sirmikud, kukeseened, tõmmuriisikad, kärbseseened ja paljud teised.

Puudega seotud mükoriisaseened kasvavad ringidena palju harvemini – puude juured ei lase seeneniidistikul ühtlaselt levida.

Mis kasu on meil nõiaringidest? Sama ringi jälgides saab määrata seeneniidistiku kasvukiirust. See sõltub paljudest teguritest ja on liigiti erinev. Mõnede andmete kohaselt kasvavad rõngad aastas kuni ühe meetri. Nii saab arvutada seeneniidistiku vanuse. Teadlased on leidnud, et hariliku külmaseene seeneniidistik elab 25 aastat, sirge lehtriku seeneniidistik aga, hirmus mõeldagi, kuni 700 aastat!

Ja loomulikult ei tohiks me unustada iidseid legende. Mida mine tonti tea, äkki aitavad nõiaringid tõesti aaret leida? Või avavad mõne muu „võimaluste akna“? Imesid ju juhtub, kas pole?

Parimad soovid seenekorjajatele-varanduseotsijatele! Otsige ja leidke!