Põlliku jääksoo paiknemine: 

Turba tootmisega alustati Põllikul 1967. aastal ning lõpetati 1983. aastal, turvast toodeti seal freesmeetodil. Põlliku jääksoo jäeti kaevandajate poolt korrastamata. 

Põlliku jääksoo arvati 2015. aastal valminud aruandesse „Korrastatavate jääksoode valik“, kuhu koondati maha jäetud ja korrastamata jääksood, mille korrastamissuunaks valiti taassoostamine ehk sookoosluse kujunemiseks soodsate tingimuste loomine.

Põlliku jääksoo 2019. aasta ortofotol: 

Selle raameks tellis RMK OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER korrastamise projekti „Põlliku jääksoo veerežiimi ja Raka oja kanaliseeritud voolusängi taastamistööde uurimistöö ja ehitusprojekt“, mille tööd viidi ellu 2020. aastal. Kahjuks ei õnnestunud ellu viia kogu projektis ettenähtud tööd, kuna Raka oja piirneb eramaaga ning omanikult ei õnnestunud kooskõlastust saada. Seetõttu toimus Põlliku jääksoo taastamine vaid RMK halduses oleval riigimaal ning Raka oja kanaliseeritud voolusängi sulgemine jäi teostamata.

Projekti eesmärgiks oli luua läbi kraavide sulgemise tingimused ja eeldused, et saaks tekkida soole omane veerežiim ja saaks hakata toimuma taassoostumise protsessid. Freesturba tootmisalal taassoostamine on otsese positiivse mõjuga kogu keskkonnale, sest luuakse eeldused soodele omase ökosüsteemi kujunemiseks. Sooökosüsteemis toimub turba teke ja ladestumine, mis aitab vähendada jääksoost eralduvat süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) emissioone (Salm 2012; Salm ja Kull 2016). Senised uuringud näitavad, et taastamisaladel võib süsinikukadu väheneda üsna suurel määral (50%) võrreldes taastamiseelse olukorraga (Järveoja jt 2016). Lisaks aitab endise kaevandusala korrastamine toetada olemasoleva rabakoosluse säilimist.

Projektiga ettenähtud tööd saab jaotada kahte etappi. Esmalt teostati alal raietööd, turbatootmis alalt ja selle teenindusteelt eemaldati puittaimestik, mis oli kõrgem kui 1 m. Teevallilt raadamine oli vajalik, sest seal olnud puistu ei olnud sookooslusele omane. Raiutav materjal osaliselt eemaldati, osaliselt kasutati masina all kandevõime tugevdamiseks või kraavide täiteks. Raietööd olid vajalikud nii masinatega alal liikumiseks, kraavide sulgemiseks kui ka selleks, et eemaldada tihe võsa ja suured puud teetammil, mis polnud sookooslusele omased.

Teise etapina likvideeriti kraavivallid, täideti kraavid ja ehitati kraavidele pinnaspaisud ning väljakutele veetõkkevallid, et tõsta veetase maapinna lähedale ning suunata vesi üle taastatava ala laiali. Kokku ehitati 84 pinnaspaisu. Põlliku jääksoo alal asuvad kraavid sulgeti erinevaid meetodeid kasutades: kraavide lausaline täitmine, sulgemine ainult paisudega või eelpool nimetatud meetodeid kombineerides. Kaevandusväljakutel olevate kraavide täitmise juures oli oluline need lausaliselt pinnasega täita, mis võeti ebakorrapäraselt kraavi pervedelt kuni 3 – 4 m kauguselt mõlemalt poolt kraavi. Kraavid täideti ümbritseva maapinnaga samale tasemele. Paisu ehitamiseks vajalik materjal võeti kraavi pervelt. Paisu muldkehas taimestikku ega kände kasutada ei tohtinud. Pais tuli katta pinnase kamaraga, et soodustada nende taimestumist ja püsima jäämist pikas perspektiivis.

Taastamistööde asendiplaan ja Maa-ameti 2021. aasta kaldaerofoto:

Taastamistöödest on tänaseks möödas kaks aastat. Juba ainuüksi pärast kahe aasta möödumist on alal näha taastumise märke – alale on levinud siin-seal tupp-villpeasid, tarnasid, turbasamblaid, jõhvikataimi. Samuti on taastamisala omaks võtnud kahepaiksed – kevadel oli alal näha mitmes kohas konnakudu.

Põlliku taastamisalal on 2022. aasta sügisel plaanis teostada veel ka mõned paisude parandustööd, sest vesi on suutnud siin-seal paise kahjustada. Lisaks on alal mööda paise ja veetõkkevalle sõidetud ATV-ga, mis on aga paise ja valle sellisel määral kahjustanud, et vajalik on teostada parandustöid.

Soovi korral saate 2020. aastal tehtud blogipostitust Põlliku kohta lugeda SIIT. 

NB! RMK korraldab 3.-4. novembril Tartu Ülikooli Narva kolledžis looduskaitsekonverentsi elupaikade ja populatsioonide taastamise teemal ning kutsub kõiki huvilisi esitama oma uurimustöö tulemusi ja kogemusi taastamistööde läbiviimisest. Esitamise tähtaeg on 20. september.

👉 Ootame kõiki huvilisi esitama oma suulise- või stendiettekande või töötoa kirjeldust SIIA!
👉 Loe lähemalt SIIT.