18. september, 2024
Video: Saaremaa saab juurde rekordkoguse pärandniite
Seda ei juhtu just tihti, et Saaremaal läheb taastamisse korraga üle 90 hektari pärandniite, aga vahel siiski. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) taastab Mullutu-Loode looduskaitsealal, Kõrkküla ja Mändjala vahelises soomassiivis ligemale 92 hektarit liigirikkaid madalsooniite.
Tekst ja fotod: Bert Holm
Video: Mati Kass
Madalsooniite on inimesed ajalooliselt sarnaselt teistele pärandniitudele kasutanud loomasööda varumiseks või loomade karjatamiseks. Pärast mõnekümneaastast pausi nende hooldamises, on suur osa Mullutu-Loode looduskaitseala pärandniite tänaseks uuesti kasutusele võetud karjamaade ja heinamaadena.
Esimeses järjekorras alustati nendest aladest, millele oli lihtsam ligi pääseda või kus veetase kevadel pärast suurvett kiiremini alaneb ja neid on tänaseks uuesti hooldatud aastaid.
Kõnealused 92 hektarit, mida praegu taastatakse, on veidi keerulisemad alad ja seetõttu seni kasutusest väljas olnud ning kuluheina ja pillirooga kinni kasvanud. Pilliroog kõrgekasvulise taimena tõrjub enamuse niidule omaseid liike välja ja vaesustab nii taimestikku kui linnustikku. Seetõttu on oluline ka sooniite hooldada, et sealne maastikupilt ja liigirikkus püsiksid. Kuna kohapealseid pärandniitude hooldajaid kummitab söödanappus ja pärast eritehnika hankimist on tekkinud võimekus keerulisemaid alasid hooldada, võetakse nüüd kasutusele ka sellised niidud, mis pikemalt kasutusest väljas olid.
RMK maade rentnik kavatseb taastatud alal hakata varuma haljasmassi silo tegemiseks, et teisi pärandniite hooldatavatel loomadel oleks tulevikus piisavalt talvesööta. Sellega taastatakse nii kaitsealuse niidukoosluse soodne seisund kui tagatakse piisavad talvevarud teisi Saaremaa pärandniite hooldavatele veistele ja lammastele.
Video: Mati Kass
Madalsooniite on inimesed ajalooliselt sarnaselt teistele pärandniitudele kasutanud loomasööda varumiseks või loomade karjatamiseks. Pärast mõnekümneaastast pausi nende hooldamises, on suur osa Mullutu-Loode looduskaitseala pärandniite tänaseks uuesti kasutusele võetud karjamaade ja heinamaadena.
Esimeses järjekorras alustati nendest aladest, millele oli lihtsam ligi pääseda või kus veetase kevadel pärast suurvett kiiremini alaneb ja neid on tänaseks uuesti hooldatud aastaid.
Kõnealused 92 hektarit, mida praegu taastatakse, on veidi keerulisemad alad ja seetõttu seni kasutusest väljas olnud ning kuluheina ja pillirooga kinni kasvanud. Pilliroog kõrgekasvulise taimena tõrjub enamuse niidule omaseid liike välja ja vaesustab nii taimestikku kui linnustikku. Seetõttu on oluline ka sooniite hooldada, et sealne maastikupilt ja liigirikkus püsiksid. Kuna kohapealseid pärandniitude hooldajaid kummitab söödanappus ja pärast eritehnika hankimist on tekkinud võimekus keerulisemaid alasid hooldada, võetakse nüüd kasutusele ka sellised niidud, mis pikemalt kasutusest väljas olid.
RMK maade rentnik kavatseb taastatud alal hakata varuma haljasmassi silo tegemiseks, et teisi pärandniite hooldatavatel loomadel oleks tulevikus piisavalt talvesööta. Sellega taastatakse nii kaitsealuse niidukoosluse soodne seisund kui tagatakse piisavad talvevarud teisi Saaremaa pärandniite hooldavatele veistele ja lammastele.
Loe uuemat: Rändekaamera alustas Haeskas ülekannet
Loe vanemat: Pool möödas, pool ees
Lisa kommentaar