Vahutavad lained lõid vee lootusetult sogaseks ja pilliroorädi ning muu sodi haaras kaamera nii tihedalt enda embusesse, et ainsatki valguskiirt objektiivi enam ei paistnud.
Kaamera paikneb nüüd umbes meetri sügavusel järvevees ning tuultele vähem avatud järvesopis. Näha enam kalaliike lisaks seni märgatud särgedele, roosärgedele, viidikatele, ahvenatele ja haugidele on väga lootustandev.

                                                                                                                                           Havi
Võrtsjärves elab ikkagi ligikaudu 30 kalaliiki ja neil kõigil on võimalus korrakski kaamera ees vilksatada. Ehk õnnestub angerjat näha, siin on neid ju päris palju, latikat ja koha ka.
Parim aeg kalade jälgimiseks on selles sopis senini olnud ikka tuulevaiksemad varahommikud, õhtud ja ööd, päevasel ajal on neid märgatud siin harvem.

                                                                                                                                          Särjed
Konnadest võime siin vees näha harilikku kärnkonna ja kuulda praegu kudevate loomade kontserti. Harilik kärnkonn on meil ainus kahepaikne, kes kaladega ühes veekogus koos elada saab. Nii kudu, kullesed kui ka täiskasvanud harilikud kärnkonnad on kaladele mürgised ja seetõttu ei pisteta neid lihtsalt nahka.
Varajastel hommikutundidel siis, kui kalamees ussi leotab, kostub veekohal paiknevasse mikrofoni kalade sulpsatusi, hüübi udupasuna häält meenutav madal heli, partide prääksatusi, tiirude kriginat, valgepõsk-laglede ja suur-laukhanede rändeparvede hääli, hiljuti saabunud metsalindude laulu, paadimootori mürinat jm. Vaatame siis kalakaamerat ja hoiame pöialt, et tuult oleks vähem ja vesi selgem.