Uudiseid riigimetsast 02.03

RMK-st sai Matsalu loodusfilmide festivali ametlik partner

RMK ja MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival sõlmisid koostöölepingu rahvusvahelise Matsalu loodusfilmide festivali läbiviimiseks ja selle raames toimuvate loodushariduslike ürituste korraldamiseks.

15. – 19. septembrini 2010 toimuval festivalil edendab RMK loodusteadlikkust läbi avalikkusele suunatud ürituste ja töötubade, propageerides säästvat arengut toetavaid põhimõtteid ning tutvustades metsalooduse, metsakaitse ja metsas ning kaitsealadel liikumise tavasid ja võimalusi. 

12. veebruaril sõlmitud koostööleppele kirjutasid alla MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival juhatuse esimees Tiit Mesila ja RMK loodushoiuosakonna Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets. Viimase sõnul on RMK-l sel aastal kavas korraldada lasteprogrammid Haapsalus ning Lihulas, fotonäitusi, erinevaid töötubasid ja teisi avalikkusele suunatud festivaliüritusi.

Matsalu loodusfilmide festivalil osalevad Eesti, Euroopa ja kogu maailma loodusfilmide tegijaid. Igal aastal saadetakse festivalile 150-200 filmi ligi 50 riigist. Festivali sihtgrupiks on loodushuvilised ning traditsioonilist elulaadi austavad inimesed. 2009.a külastas festivali 7000 inimest.

2003. aastal alguse saanud festivali eesmärgiks on lisaks kahesuunalisele loodusfilmipropagandale (meie maailmale, maailm meile), lisada Matsalule ja kogu Läänemaale üha kasvavat kultuurilist mõõdet, toetudes rahvuspargi rahvusvahelisele tuntusele. Lisaks levitada rohelist mõtteviisi, väärtustada meie traditsioonilist loodushoidlikku elukeskkonda, teavitada elanikkonda looduses liikumise eetikast, tutvustada Läänemaa loodusväärtusi ja kaitsealasid ning juhtida tähelepanu keskkonna- ja looduskaitse- probleemidele.

RMK osaleb Teeme Ära 2010 üle-eestilise talgupäeva korraldamisel

Kodanikualgatuse Teeme Ära tänavuse ettevõtmisena toimub laupäeval, 1. mail üle-eestiline talgupäev. Sel päeval on eestvedajate teatel kõik eestimaalased oodatud korraldama ja osalema erinevatel talgutel, et vajalikud tööd ühisel jõul ära teha. RMK toetab igati kohalikku algatust ning leiab vajadusel kõikides maakondades alad, mis näiteks prügi- või võsakoristamise näol vabatahtlike tegevuse läbi kasu võiksid saada.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK rolliks platside kättenäitamine, vajadusel teatiste/kooskõlastuste hankimine ja talgujuhtide instrueerimine. "Tööd viiakse läbi talguliste poolt ja juhtimisel, " selgitas ta.

Talgute registreerimine algab kava kohaselt märtsis ja talguliste registreerimine aprilli alguses. Talgupäeva koordineerivad koostöös RMK, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti.

Riigimetsast osteti enim kuuski mobiiltelefoniga makstes

RMK müüs möödunud aasta lõpus kokku ligi 5000 jõulukuuske, neist 4500 puud eraisikutele. Esmakordselt sai kuuse eest tasuda mobiiltelefoniga, seda võimalust kasutades osteti enam kui pooled kuuskedest. Ühistel kuuseretkedel üle Eesti käis 2100 inimest.

Lisaks käisid RMK kutsel tasuta kuuseretkedel enam kui 150 lastekodulast üheteistkümnest lastekodust, kellele juhendatud kuuseretk oli omaette elamus. Lapsed koos juhendajatega viisid riigimetsast kaasa 54 jõulupuud.

Teist aastat toimunud kampaania raames korraldas RMK detsembris juhendatud metsaretki 16 kohas üle Eesti, neist viies paigas pakuti ka venekeelset programmi. Lisaks eestikeelsele kodulehele oli tänavu esmakordselt avatud ka kampaania venekeelne leht. Kuuseostjate küsimustele vastamiseks töötas spetsiaalne kuuseabi telefon, millele helistati 1300 korral.

Sarnaselt eelmise aastaga suunab RMK kuuskede müügist saadud 600 000 krooni loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse. Möödunud aastal valmis kuusekampaania raha eest eelkooliealistele lastele mõeldud raamat „Metsaelu aabits“, mille enam kui 700 eesti- ja venekeelset eksemplari kingiti lasteaedadele üle kogu Eesti. Erinevalt eelmistest aastatest ei registreerinud RMK 2009. aastal ühtegi suuremat (jõulu)kuusevargust.

EAS tunnustas RMK Sagadi mõisa hotelli

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis RMK Sagadi mõisa hotellile kaheks aastaks riikliku tunnustuse "Märk kindlast arengust", mis on tõenduseks, et ettevõte on õppinud viimase aasta jooksul oma tegevusi süsteemsemalt ja kliendikesksemalt juhtima.

„Kvaliteediprogrammi nimetus „Märk Kindlast Arengust“ sisaldabki endas meie jaoks olulist tähendust – oleme arenev, konkurentsivõimeline, kvaliteetsete teenustega asutus,“ ütles RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. Hinnang on antud sõltumatute ekspertide poolt, seega on see kindlasti ka garantiiks klientidele. Krista Keeduse sõnul on eriti rõõmustav, et tunnustus saadi kaheks järgnevaks aastaks, kuna sagedasem on aastane periood, mille järel tuleks end uuesti tõestada. „Minu eriline tänu kuulub meie müügi- ja turundusjuhile Kadi Elmestele, kes oli meie poolt ettevõtmise algataja ja usin elluviija,“ sõnas Krista Keedus. Programmi raames vaadati üle kõik kliendi teekonna kokkupuutepunktid ja viidi ellu mitmeid parendustegevusi kliendirahulolu ja korduvkülastuste arvu suurendamiseks.

Kvaliteeditunnustusega alustas EAS 2004. aastal, nüüdseks on programmi läbinud ja tunnustuse saanud 50 turismiettevõtet üle Eesti.

Aasta 2009 Sagadi metsakeskuses

• Viidi läbi 239 loodusharidusprogrammi ja koolitust kokku ligi 6000 osalejaga. Koostati jahindusteemaline ekspositsioon Mäetaguse mõisas, rahvusvahelise koostööprojekti „Case Forest“ raames valmis uurimusliku õppe käsiraamat õpetajatele.
• Muuseumikülastajaid oli umbes 22 000. Augustikuistel Puupäevadel jõudis Sagadisse nädalavahetuse jooksul 900 huvilist.
• Vähenes pulmade-vastuvõttude-seminaride arv, samuti muutusid peod tagasihoidlikemaks. Majutusklientide hulk langes varasemate aastatega võrreldes veerandijagu (6187 inimööd).
• Hinnang meie teenuste kvaliteedile tõusis – keskmine 4,6 (5-palli süsteemis), eriti kõrgelt hindasid meie külastajad puhtust ja härrastemaja.

RMK sõlmis leppe looduspuhkuse korraldaja osaühinguga 360 kraadi

Eesmärgiga korraldada ja propageerida ühistel põhimõtetel ja heal taval põhinevat aktiivset looduspuhkust, sõlmis RMK koostöölepingu osaühinguga 360 kraadi. Lepingu eesmärgiks on RMK majandatavas riigimetsas asuvate puhkemaastike jätkusuutliku kasutamise kindlustamine, puhkealadel pakutavate puhkusevõimaluste mitmekesistamine ja loodus- ning metsapuhkuse võimaluste kasutajate ressursisäästlike väärtushinnangute kujundamine.

Vastavalt koostööleppele tegutseb OÜ 360 kraadi seitsmel RMK puhkealal: Tallinna ümbruse, Põhja-Eesti, Aegviidu-Kõrvemaa, Nõva, Hiiumaa, Saaremaa ja Peipsi põhjaranniku puhkealal. Looduspuhkuse korraldaja pakub oma klientidele erinevaid matku, juhendatud loodusvaatlusi ning mänge ja seiklusi Eestimaa looduses.

Valmis Emajõe-Suursoo kaitseala tutvustav ekspositsioon

RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses on üleval Keskkonnaameti ja RMK koostöös valminud ekspositsioon, mille keskseks teemaks on Emajõe-Suursoo kaitseala.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toel koostatud kuuel ajaloolisesse hoonesse paigaldatud stendil tutvustatakse laiemalt märgaladerikast Eestimaad ja Emajõge, detailsemalt Emajõe alamjooksule jäävaid sooalasid ning nende väärtusi.

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist Eestis ning nõustab Lätlasi

2010. aastal inventeerib RMK pärandkultuuri Pärnu-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaal. Eelmisel aastal Virumaal läbiviidud projekt andis tööd kolmekümnele inimesele. Projekti (2009–2011) kogumaht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IVA Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi piiriülese koostööprojekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“ partnerid on Soome Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja Soome Töö Efektiivsuse Instituut.

Tegemist on jätkuprojektiga. 2009. a toimusid Eestis tööd Virumaal ja Soome partnerid tegid valdavalt ettevalmistustöid. Sel aastal alustatakse reaalse pärandkultuuri inventeerimisega ka Soomes.

2010. aastal jätkub koostöö ka Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2009. aasta oli Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ algusaasta, mil projekti raames sai tööd ligi 30 inimest. Projekti üldeesmärk on teadvustada ja hoida pärandkultuuri.

Koostöös kaardistatakse ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, luuakse selle teadvustamiseks andmebaas ning piiriülene hooldamis- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust ning käivitatakse koostööprojektid Eesti ja Läti metsaomanike ja ettevõtjate vahel.