Kaerepere asula kaasamiskoosolek

Raplamaal, Kaerepere asulaga piirnevate riigimetsa raiete 21. veebruaril 2018 toimunud kaasamiskoosoleku kokkuvõte.

RMK esindaja tutvustas lankide raiesse määramise põhimõtteid, riigimetsa olemit ja raiepindasid Kaerepere asula ümbruses. Harvendus- ja lageraied on planeeritud teostada septembris 2018. 

Otsustati, et:
- Raiet ja kokkuvedu traktoriga ei teostata tööpäevadel 20.00-8.00, laupäeval 16.00-8.00 ja pühapäeval ööpäevaringselt. Metsamaterjali väljaveole autoga ajaline piirang ei laiene, kuna laod asuvad majapidamistest eemal.
- RMK praaker võtab enne raiet ühendust piirinaabritega, kelle majapidamine külgneb raielangiga vahetult, et arvestada piirinaabri soove võimalike säilikpuude, tammede või teise rinde puude kasvama jätmisel.
- Teedele ja radadele võib paigaldada raiejäätmeid ainult ajutiselt kokkuveo-kahjustuste vältimiseks. Üldjuhul olemasolevatele teeradadele raiejäätmeid ei paigaldata ja teerajad korrastataks esimesel võimalusel peale kokkuveotööde lõpetamist
- Vallavalitsus avaldas soovi kvartalil KE030 eraldistel 5,6,8,9 kavandatud lageraie koheseks teostamiseks, kuna suvel soovitakse alustada kergtee ehitamist. Raie ja kokkuvedu viiakse läbi enne 15. aprilli ja metsamaterjali äravedu autodega enne 1. maid.
- Koosolekul räägitust tehakse kokkuvõte valla lehes.

Ettepanekud:
1. Avaldati soovi, et võimalikult paljud langid uuendataks männiga.
2. Kogukond ja mitmed vabaühendused soovivad lankide istutustöödel osaleda.
3. Avaldati soovi jätta uuendusraied tegemata KE030 eraldistel 5,6,8,9.
RMK esindaja ei pidanud seda võimalikuks kuna
- puistud on 15-30 aastat küpsusvanusest vanemad,
- piirinaaber on avaldanud soovi metsa raieks, kuna kõrged puud on ohtlikud hoonetele ja on olnud puude katusele kukkumise juhtumeid,
- kõrged puud on ohtlikud eraldisi läbivatele elektriliinidele,
- omavalitsus on teinud taotluse ehitatava kergtee aluse maa raadamiseks.

Eesti metsadest on 12% on range kaitse all, mis on Euroopa absoluutses tipus (kontinendi keskmine 1,5% Eesti Maaülikooli andmetel). Teist samapalju on ohjatud leebema kaitsekorraga. Riigimetsas on kaitsealuseid metsasid ligi 40%, millest ligikaudu pool on range kaitse all. Sellele lisaks on riigi tulundusmetsad täis tikitud vääriselupaiku.
RMK omab alates aastast 2002 FSC sertifikaati, mis kinnitab, et metsa majandamine on säästlik ja elurikkus on kaitstud juba viimased 17 aastat.
Süsiniku ladustajana on mets pikemas perspektiivis süsinikuneutraalne ega ladusta süsinikku lõpmatult. Globaalset kliimasoojenemist leevendamise võti seisnebki just metsa majandamises. Siinjuures tsiteeritud Maaülikooli teadlast Hardi Tullust: „Puidu kasutamise juures on kõige olulisem nn. asendusefekt: põletamata jääb fossiilne kütus, mida oleksime kasutanud tootes betooni, rauda või muid kunstmaterjale. Seega on ka Eesti metsandus kliimamuutusi leevendav, sest metsi majandades, puitu metsast ära tuues ja puitu kasutades vähendame kasvuhoonegaaside emissiooni ja seega pidurdame globaalset kliima soojenemist”.

Lisainfo: RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg, margus.emberg@rmk.ee