Teadusseminar 12.02.2015
RMK neljas teadusseminar toimus 12. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Tutvustati RMK rahastatavate rakendusuuringute tulemusi, lisaks andsid oma teadustööst ülevaate maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid ning looduskaitseliste rakendusuuringute läbiviijad.
1. Turberaie, valikraie ja kujundusraie: mida muuta seaduses ja eeskirjas. Hardi Tullus, Raul Rosenvald, Ivar Sibul, Rein Drenkhan, Tea Tullus, Eino Laas, Allar Padari, Risto Sirgmets, Andres Jäärats
Projekti raames analüüsitakse turberaiete sobivust majandamisvõttena kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel ei ole soositud, nagu näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsad. Koostatakse soovitused turberaieteks sobivate puistute valimiseks, raiete läbiviimiseks ja metsauuendamiseks. Turberaiete populariseerimiseks kujundatakse näidisalade võrgustik, kus projekti ajal ja järel jätkub teadustöö ja metsaomanike koolitamine
2. Kuusekändude
varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. Veiko
Uri, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Andres Jäärats, Rein Drenkhan, Linnar Pärn,
Peeter Muiste, Vahur Kurvits
Kändude juurimine on Eestis uudne metsamajanduslik tegevus, juuritud kuuse kännud on kasutatavad taastuvenergiaressursina. Projekti käigus hinnati kuusekändude potentsiaalset ressurssi erinevates kasvukohatüüpides, varutud kändude erinevaid parameetreid, sh tihedust, energeetilist väärtust, niiskusesisalduse dünaamikat jne. Olulist tähelepanu pöörati juurimisega kaasnevate keskkonnamõjude selgitamisele (mõju lämmastiku- ja süsinikuringe erinevatele varudele ning voogudele). Kändude juurimine võib teatud olukordades osutuda vajalikuks, et vähendada patogeenide (juure- ja tüvemädanikud) kahjustusi järgmises metsapõlvkonnas.
3. Metsade takseerimine kaugseire abil. Tauri Arumäe
Eesti Maa-amet on lidarimõõtmisi teostanud alates aastast 2008 ning 2015 aasta seisuga saab kogu Eesti kaetud teistkordsete andmetega. Lisaks topograafilisele kaardistamisele on lidariandmetest võimalik hinnata ka metsade takseertunnuseid - kõrgus, tagavara, võrastiku alguskõrgus ning leht- ja okaspuumetsade eristamine.
4. Metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Kalev Sepp, Erik Terk, Külliki Tafel-Viia, Aado Keskpaik, Bob Bunce, Andres Viia, Siiri Römer
Uurimistöö eesmärgiks on välja töötada RMK-le rakendamiseks sobiv metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks. Metoodika peab olema süsteemne, mõjude komplekssust ja tasakaalustatust arvestav ning orienteeritud metsamajandamise negatiivsete mõjude vähendamisele ja ennetamisele ning positiivsete mõjude suurendamisele pikaajalises perspektiivis. Uuring viiakse läbi Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös.
5. Metsisest kõdusoometsade ökoloogiani. Asko Lõhmus, Urmas Saarma, Harri Valdmann, Pauli Saag, Ivar Ojaste, Egle Soe, Karli Ligi, Ragne Oja, Elin Soomets
Metsis on elupaiga suhtes nõudlik ja hääbuva arvukusega metsakanaline, kelle senised kaitsemeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi. Projekti eesmärgiks on selgitada metsise elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid. Projekt viiakse läbi Soomaal ja selles on mitmeid komponente, millest käesolev ettekanne keskendub metsise tänapäevaste elupaikade kvaliteedile. Käsitletakse seda, kuidas metsisele olulised elupaigakomponendid on seotud kuivendatud metsades toimuvate põhiprotsessidega. Vastavalt on nende elupaikade kvaliteedi tõstmine metsise jaoks võimalik samuti ainult ökosüsteemiprotsesse laiemalt mõjutades. Projekt viiakse ellu Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös.
6. Universaalne
seenpatogeen Diplodia sapinea: uus
oht harilikule männile. Kalev Adamson, Tiia Drenkhan, Rein Drenkhan
Universaalne seenpatogeen Diplodia sapinea kahjustab männi kõiki osasid: käbisid, seemneid, okkaid, pungi, võrseid juuri ning põhjustab ka puidu sinetust. Eestis dokumenteeriti see haigustekitaja esimest korda 2007. aastal mustalt männilt ning viis aastat hiljem Vormsi saarelt (2012) meie ainukeselt loodusliku levikuga harilikult männilt (Pinus sylvestris). D. sapinea levimisvõimet lühikestel distantsidel on uuritud, kuid informatsioon tema levimisvõimaluste kohta pikemate vahemaade taha on üsna napp.
7. Lendorava elupaiga- ja maastikukasutus Kesk-Virumaal. Jaanus Remm ja Martin Absalon
8. Kraavitamise mõju
vee-suurselgrootute mitmekesisusele ja koosluste struktuurile. Maarja
Vaikre
9. Soode ökoloogilise
funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine. Ain Kull
10. Metsaselektsioon ja RMK/EMÜ metsaselektsiooniprogramm. Tiit Maaten
Metsaselektsioon on algmaterjali valimine ja testimine kõrgema kategooria kultiveerimismaterjali tootmiseks. Eelmise kümnendini tähendas metsaselektsioon Eestis enamasti fenotüübi järgi plusspuude valmist. 2011. aastal alustati RMK ja EMÜ koostöös metsaselektsiooniprogrammi, mille eesmärk on järglaskatsetes testida 500 männi- ja kuuse plusspuu klooni järglased ja hiljem 15. aasta vanuste katsekultuuride mõõtmis- ning hindamisandmete põhjal valida kloonid, mida kasutataks kõrgeima astme seemlate rajamisel. Selektsiooniprogrammi käigus on praeguseks valitud 201 männi ja 432 kuuse plusspuud ning neljale katsealale istutatud 236 männiklooni järglased.
