Käina-Kõrgessare maantee ääres kasvab lõunamaist päritolu üksik must mänd, kelle päriskodu asub Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Kõige paremini talub meie karmi kliimat musta männi viiest alamliigist austria must mänd (Pinus nigra austriaca). See alamliik siin tee veeres kasvabki. Hea tervise juures puu on kenasti üle elanud kõik XX sajandi krõbedamad talved ja sirgunud ligi 20 m kõrguseks vägevaks puuks. Pikaealine, kuni 600 aastaseks elav puuliik võiks siin samas vabalt veel 400 aastat kasvada, enne kui päris vanaks jääb. Ei teagi kuidas see ainuke must mänd siia sai. Võib olla oli mõisate metsaülema Ahrensi käsi mängus. Eesti kõige suurem musta männi salu asub Muhumaal Pädastes.

Ärge pidage paljuks korraks peatada auto ja astuda paar sammu vaatamaks võõramaa puu tüve ja tema pikki okkaid.

Reigi pastoraadi punane pöök

Kuulsa Reigi kiriku lähedal pastoraadi aias kasvab üks tähelepanuväärne puu. Just praegu on ta kõige pilkupüüdvam ja ilusam oma punaste noorte lehtede ning õitega. Selle hariliku pöögi punase vormi (Fagus sylvatica f. purpurea) istutas siia 111 aastat tagasi Reigi pastor R.G. von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul.

Silma järgi otsustades võib olla võimsa elujõus puu ümbermõõduks üle kahe ja poole meetri.

Meile lähimad hariliku pöögi looduslikud kasvukohad on Leedus. Lätis on pöök naturaliseerunud ja annab looduslikku uuehdust. Ka meie Reigi pöögi alt leiab väikseid pöögipoegi, kuid mitte igal aastal. Kui Reigi pöök poetab puu alla oma viljad siis kubiseb öösiti pastoraadi aed metssigadest, kes pähklid nahka panevad ja puu aluse ümber künnavad. Siiski Kärdla linna väga paljudes aedades kasvab punane pöök ja arvata võib, et neist enamiku ema elab Reigis.

Oleks tore kui keegi mõõdaks 1,3 m kõrgusel puu ümbermõõdu ja annaks sellest teada.