Piklik-munajad, terava tipuga ning saagjate servadega lehed on juba värvumas kollasteks ja punasteks. Kuni viie meetri kõrguseks kasvav kikkapuu on enamasti vormilt põõsas, kuid võib kasvada ka väheldaseks puuks. Tema kandilised oksad on noorelt rohelised ja hiljem värvuvad pruunikashalliks, kogu taim on tugevalt mürgine.

Haruldase taime loodusliku levila põhjapiir ulatub Koiva jõeni. Siin jõe kallastel ongi kikkapuu päriskodu, kuid teda leidub kümnekonnas paigas ka mujal Eestis ja paljudes aedades ilutaimena.

Möödunud aegadel valmistati kikkapuu väga kõvast puidust saapanaelu, õmblusnõelu, klahve, kedervarsi, värtnaid ja muid väikesi ja vajalikke esemeid.

Tänapäeval kuulub kikkapuu ohustatud liigina LK II kategooriasse.

Kikkapuu põõsas Koiva jõe kaldal 21. septembril.

Puukujuline kikkapuu Koorkülas Valgamaal.

Viljad on valminud.

Hariliku kikkapuu leiukohad Eestis.

http://efloora.ut.ee/Kuusalu/species/3469.html