Ussikuusk on oma nime saanud tänu väga pikkadele usjatele või vitsjatele ja looklevatele okstele. Kuuse tavalisest kujust hälbinud vorm paistab välja justkui omaette liigina. Paksust ja pimedast kuusikust seda üsna haruldast kuusevormi ei leia. Väga aeglaselt kasvav puu, kellel on hõre võra ja vähe okkaid, vajab kasvamiseks palju valgust. Nii need mõnikümmend  meil teadaolevat ussikuuske kasvavadki hõredas metsas või üksikpuuna. Üks neist kasvab Lobi külas Lääne-Virumaal, kõrgus 17,5 m ja ümbermõõt 138 cm.

Lobi küla ussikuusk.

Lühterkuused sarnanevad hiiglasliku küünlajala või lühtriga. Kes teab, kui palju võib neid meil kasvada, aga ühe neist leiab Võrumaalt Pältre küla lähedalt. Pältre lühterkuusk on omataoliste seas Eesti võimsaim. Umbes 25 m kõrgusel puul on lausa 11 latva. Kaarjalt ülespoole pürgivate tüvedega puu on selliseks kujunenud looduslikult, kuuse enda omapära tõttu.                                 



Pältre lühterkuusk. Seoses pilkupüüdvate puudega siginevad sageli igasugused rahvajutud. Nii kõneldakse sellegi tavatu kujuga kuuse kohta, et puu alt olevat leitud palju raha, mille olid sinna kunagi ammu matnud kiviraidurid.

Kaks lühterkuuske kasvavad Kullamaa kirikaia piirdemüüri ääres. Kuused on istutatud 19. sajandi lõpus ja tõenäoliselt on istikud toodud Saksamaalt, kus sellel ajal olid lühterkuused aednike seas väga populaarsed.