Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu 19.08

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. „Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,“ ütles Aigar Kallas.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus leidis RMK matkateele hinnangut andes, et looduse tundmaõppimiseks ei ole ühtegi paremat viisi kui seda ise kogeda. „RMK on viimastel aastatel kõvasti vaeva näinud, et meil kõigil oleks võimalik teha seda mugavalt ja ohutult ning ümbritsevat võimalikult vähe häirides. Värske matkatee viib imekaunitesse paikadesse ning selle täispikkuses läbimine võiks olla iga tõelise matkaselli plaanides,” ütles keskkonnaminister.

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Matkatee lõunaharu teele jäävad paljud Eestimaised „kõige-kõige-kohad“ – endine klaasiliiva allmaakaevandus Piusa koobastes, Eesti sügavaim järv Rõuges, Suur Munamägi kui Eesti kõrgeim punkt ja Vällamägi kui Eesti suurima suhtelise kõrgusega koht, Eesti suurima langusega Piusa jõgi ja Eesti kõrgeim liivakivipaljand Härma müür, Eesti lõunapoolseim punkt Naha küla ning Eesti väikseim, Karula rahvuspark. Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Matkatee idee pärineb 2000. aastast, kui RMK sai esmakordselt valmis matkatee kujundamise tegevuskava, mis algselt kandis nime „Merest mereni“. Pilootprojektina valmistas RMK ette ligi 70-kilomeetrise rajalõigu Oandust Aegviiduni. Edasistel aastatel suurenes vajadus olemasoleva looduses liikumise taristu mitmekesisema kasutamise järele ja raja kasutajate hulgas süvenes vajadus pikema liikumistrassi järele. Nii rajas RMK 2012. aastal Oandu-Ikla matkatee.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
telefon 513 7035
e-post: marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee