RMK taastab Harilaiul haruldase juttselg-kärnkonna elupaiku 20.02

Haruldase liigi püsimajäämiseks eemaldatakse 1970ndatel aastatel Harilaiule rajatud männikultuur 36 hektaril ning raiutakse täna veel suhteliselt avatuna säilinud Harilaiu kaelal kasvama hakanud männid 21 hektaril. RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo Kohvi sõnul on Harilaid ajalooliselt oluline haruldaste taimede, merelindude ja rannaprotsesside jälgimispaik, mistõttu rajati sinna 1924. aastal üks Eesti esimesi looduskaitsealasid. “Teise maailmasõja järgsete metsaistutustööde tulemusel on metsade pindala Harilaiul suurenenud aga ligikaudu 16 korda, mistõttu on vähenenud avatud ja pidevas muutumises olevate luitekoosluste pindala ning sellega ka juttselg-kärnkonnale sobilikud elupaigad,” põhjendas Kaupo Kohv tööde vajalikkust.

Harilaidu asustab üks kolmest veel säilinud Saaremaa juttselg-kärnkonna asurkonnast. “Tegemist on liigiga, kelle sobivateks elupaikadeks on avatud luited ja madala või vähese taimkattega rannaniidud,” selgitas Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ning lisas, et praegu poolsaarel vohav tihe männimets ja kinnistunud luitestik on oma vee- ja valgustingimuste poolest juttselg-kärnkonnale ebasobivad. “Noore kultuurmänniku osaline eemaldamine on vajalik, et taastada haruldasele kahepaiksele sobilik rändekoridor erinevate elupaigapiirkondade vahel ning tagada sellega liigi säilimine Harilaiul. See mõjub kindlasti soodsalt ka paljudele teistele luiteid asustavatele liikidele, näiteks kaitsealusele rand-ogaputkele.”

Harilaiul tehtavate tööde kogupindala on 57 hektarit, millest tihedama puittaimestikuga alad moodustavad 36 hektarit. Harilaiu matkaraja vahetusse naabrusesse jäetakse alles vanemad puud või puude grupid. Raietööd toimuvad kahes etapis – sel kevadel alustatakse töödega Harilaiu parkimisala lähistel ning alates septembrist teostatakse raiet ülejäänud alal. Raidmed jäetakse kuni 2014. aasta veebruarini kuivama ja likvideeritakse lõplikult 2014. aasta 10. aprilliks. Tööde korraldamisel järgitakse igati looduskaitselisi soovitusi ning püütakse elustikku võimalikult vähe häirida.

Juttselg-kärnkonn ehk kõre on üks meie väiksemaid, kuid samas valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20. sajandi esimesel poolel tavaliseks kevadhääleks Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel. Alates 1960.-70. aastatest on liigi arvukus Eestis pidevalt langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana. Juttselg-kärnkonna hääbumise põhjuseks on liigile sobilike elupaikade kadumine karjatamise lõppemise, rannikualade metsastamise ja rannaniitude kuivendamise tõttu.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Kaupo Kohv
RMK kaitsekorraldusspetsialist
Telefon 5349 7924
E-post kaupo.kohv@rmk.ee
www.rmk.ee

Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog
Telefon 501 6869
E-post tonu.talvi@keskkonnaamet.ee