RMK on likvideerinud 30 protsenti tormikahjustustest 14.09

Riigimetsa majandaja RMK on pooleteise kuuga jõudnud likvideerida ligi 30 protsenti tormikahjustustest, mille ulatuseks on täpsustatud andmetel ligi 5000 hektarit metsa ja rahaliseks kahjuks arvestatud 41 miljonit krooni.

Juulitormist kahjustatud riigimetsade pindala on kokku 4981 hektarit, kahjustustest 75% on kontsentreerunud Kirde-Eestisse RMK Tudu, Paasvere ja Oandu metskonda. Tänaseks on 1410 hektaril kahjustus likvideeritud, mille käigus on üles töötatud, välja veetud ja müüdud 168 000 tihumeetrit puitu.

RMK on üle vaadanud kõikide regioonide müügiplaanid ja vähendanud korralisi raieid kahjustamata piirkondades, et säilitada selleks aastaks planeeritud raiemaht (2,77 miljonit tihumeetrit) ning tasakaal Eesti puiduturul. RMK on puidu- ja kasvava metsa müügi proportsiooni muutnud arvestusega, et selle aasta lõpuks on tormikahjustustest likvideeritud üle poole.

Juulitorm on põhjustanud RMK-le kahju ning planeerimata kulutusi: raiekulud on suurenenud 43 miljoni krooni võrra, lisaks sellele kannab RMK metsatuluna riigieelarvesse täiendavalt 7 miljonit krooni. Lisatulu saab RMK tormis kahjustatud puidu müügist 9 miljonit krooni, seega on tormist tekitatud kahjusummaks 41 miljonit krooni.

Tormikahjustuste piirkonda tehakse investeeringud teede remondiks ja ehitamiseks 2 miljoni krooni ulatuses. Metsa ülestöötamise kulud suurenesid tormikahjustuse aladel keskmiselt 30%, kuid samas on realiseeritava puidu hind langenud keskmiselt sama palju. RMK korvab tormikahjustusega kaasnenud kahjud ja planeerimata kulutused varasemate aastate jaotamata kasumi, 2001. aasta esimese poolaasta hea finantstulemi ning kulude kokkuhoiu ja ümberjagamisega tormikahjustuse likvideerimisega kaasnevatele töödele.

Kahjustatud metsade pindalast 2257 hektarit on täielikult kahjustatud, kus tormikahjustusi likvideeritakse lageraiega ja järgnevatel aastatel viiakse nendel aladel läbi ulatuslik metsauuendamine.

Osaliselt on kahjustatud 2310 hektarit riigimetsa, kus tehakse harvendus- ja sanitaarraiet, millega loodetakse tagada metsa säilimine ja kasvamine küpsusvanuseni.

Ülejäänud 414 hektarit on kaitse all olevad metsad, kus on eesmärk jätta mets inimtegevusest puutumata, et säilitada looduslik mitmekesisus. Tormimurdu koristatakse kaitsemetsades minimaalselt, et tagada matkaradadel ja puhkekohtadel ohutu liiklemine.

Esialgselt planeeritud töötempot hoides tekib järgmise aasta kevadeks 2000 hektarit raielanke, kuhu tuleb uus mets istutada. Metsa istutamiseks on RMK-l 2002. aasta kevadeks kasutada 12 miljonit istikut ja seemikut, millele lisandub seeme metsakülvideks. RMK järgmise aasta eelarves arvestatakse tormialade uuendusvajadusi ning tehakse vajalikud ümberkorraldused esialgsetes plaanides. Metsauuuendustööde maht RMK majandatavates metsades on viimastel aastatel olnud keskmiselt 7000 hektarit aastas.

Tormikahjustuste tulemusel tekkinud suurte raielankidega kaasnevad eeldatavalt mitmed metsakasvatuslikud probleemid. Järgnevatel aastatel võivad tormipiirkonna metsadele ulatuslikku kahju tekitada kahjurid, probleemiks võib kujuneda ka raielankide soostumine, mis kõik raskendab metsa uuenemist.

Riigimetsas töötab tormikahjustuste likvideerimisel 30 alltöövõtjate harvesteri. Raietöölisi rakendatakse väiksema ohuga harvendus- ja sanitaarraietel. Tormikahjustuse likvideerimisel töötab 350-400 raietöölist. Tormikahjustuse likvideerimise tulemusel tekkinud raielankide mõõdistamiseks ja kaardistamiseks on väljatöötatud GPS-il põhinev mõõtmismetoodika.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Lisainfo:
Andres Onemar
RMK peadirektor
Telefon (0) 628 1500