RMK teadusvideo: kuidas määrata puidust seeni? 04.01

Kokkuvõte:
Puud võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga, puud haigestuvad eluea jooksul (sh invasiivsed haigused), puudele on tekitatud mehaanilised vigastused, puid kahjustavad putukad jne. Tulemuseks võib olla  puude kiratsemine, haigestumine või hukkumine. Metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise  metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.  

Metsahaiguste uurimisega tegeletakse Eesti Maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika laboris, kus haiguste määramiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: DNA abil liikide määramine ja seente puhaskultuuri meetod. DNA abil liikide määramine on võrreldes puhaskultuuri meetodiga kiirem, lihtsam ja täpsem, kuid kulukam. Samas on DNA abil võimalik määrata sarnaste tunnustega, aga genotüübilt erinevaid liike.  RMK rahastatud teadusprojekti käigus uuriti, kas harilik männikärsakas, kes talvitub puude juurtel ja kahjustab olulisel määral värskelt metsa istutatud seemikuid ehk noori puutaimi, on võimeline juba haigestunud puult seeneeoseid edasi kandma tervetele puudele või taimedele. Juhul, kui talvitumispaigaks olnud puud on nakatunud,  on võimalik, et putukas kannab seeneeosed ka noortele taimekestele, mille koort ta närib.  

Töö käigus uuritigi laboratoorsetes tingimustes, kas harilik männikärsakas kannab edasi seeneeoseid elujõulisena ehk kui oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega.    

Vaadeldi  patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea, ning  antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist. Juurepess on patogeen, mis tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, Diplodia sapinea on laialt levinud männi patogeen. Hiidkoorikul põhinevat preparaati Rotstop  kasutatakse juurepessu biotõrjel.  

Tulemused näitasid, et nimetatud seeneliigid on  peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist  elujõulised. Seega, hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele võib olla arvatust ulatuslikumgi.  

RMK rahastas projekti „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega“ 139 000 euroga. Teadusprojekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist ning projekti põhitäitjad  Ivar Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi ja Tiia Drenkhan. Projekti viidi läbi aastatel 2012-2015 ning selle lõppraportit saab lugeda siit.  

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.