Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusa- ja jooksuradade riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll
Haanja 03. 06. 2021 nr 3-1.60/2021/476
Algus kell 16.00, lõpp kell 19. 00
Juhatas: Agu Palo
Protokollis: Agu Palo
Osa võttis: 34 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
1. Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) ülevaade.
2. Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamise ülevaade.
3. Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse-ja puhkeväärtusega riigimetsa kavaga aastateks 2021-2030 planeeritud metsamajanduslikud tööd. Planeeritavate raiealadega tutvumine ja selgitused.
KOOSOLEKU KÄIK
1. RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo tegi ülevaate Haanja puhke- ja spordikeskuse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa KAH alast, selle ajaloost, ala piiridest, kehtivatest kaitsepiirangutest ja nende muutustest aja jooksul, metsade vanuselisest jagunemisest, aastate jooksul tehtud metsamajandustöödest. Samuti selgitas Palo, et spordikeskuse rajad on antud rendile Rõuge vallale, kes vastutab radade korrasoleku eest.
2. SA Haanjamaa Sport juhataja Anti Saarepuu selgitab, miks on keskuse arengu seisukohast oluline, et Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse metsad oleksid uuendatud (see on vajalik
radadel liikumise turvalisuse, radade hoolduse ja liikumisvõimaluste säilimiseks) ja rõhutab, et on 100% nõus metsmajandamise plaanidega, mida RMK on välja käinud. Saarepuu osundab hiljutisele juhtumile, kus vana haab langes maha, kiskudes juurtega üles ka äsja ehitatud teetrassile paigaldatud killustiku. Saarepuu selgitab ka, et üksnes radade koridoride laiemaks raiumine ei aita, sest 30 meetrit kõrged puud võivad metsast radadele langeda.
3. Rõuge vallavanem Rein Loik selgitab, miks on Haanja puhke- ja spordikeskus vallale ja valla ettevõtjatele oluline, samuti selgitab ta, et on RMK raieplaanidega tutvunud ja avaldab hea meelt, et kavas olevad lageraied on plaanis teha väikeste, poole-hektariliste tükkidena, suurim tükk 0,9 ha. Loik märgib, et on tutvunud ka alal asuvate püsimetsatükkidega, kus mets ei ole soovitult uuenenud ja tõdeb, et ainuke võimalus, et mets põlvkondade kaupa alal kasvaks, on teha lageraiet. Loik palub, et kohalikud inimesed raievajadust mõistaks ega nõuaks alade vääriselupaigaks tegemist, täpsustades, et 87 ha suurusest KAH-alast on 60,9% range kaitse all, sellesse on arvatud ka 15 potentsiaalset vääriselupaika.
4. Agu Palo selgitab, miks ei saa alal püsimetsandust rakendada – puuduvad erinevas vanuses puud. Samuti selgitab ta, miks ei saa rakendada aegjärgset raiet – seal piirkonnas tuleks uue puuliigina vanade varjus vaid sarapuu ja remmelgas, see on ka põhjus, miks plaanitakse metsa uuendada lageraiega. Palo täpsustab, et raied on plaanis teha 2021. aastal, uued raied on kavas seitsme aasta pärast.
5. SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõoke selgitab Eesti terviseradade põhimõtet ja selgitab, miks radade äärest tuleb teha hooldusraied (turvalisuse pärast). Lõoke ütleb, et Haanja raied on hästi planeeritud ja üle piiri ei minda.
6. Rõuge vallavolikogu liige , SA Haanjamaa Sport nõukogu liige Aigar Kalk selgitab, miks vald on puhke- ja spordikeskust arendanud ja toob esile selle olulisuse kohalike ettevõtjate jaoks ning tervislike eluviiside edendamisel. Ta kutsub koosolekust osavõtjaid tasakaalule koostööle.
Osavõtjad esitasid täiendavalt alljärgnevaid küsimusi:
Tea Lepik, MTÜ Kavadi Keskus esindaja küsib, kas langid asuvad kõik radade ääres ning miks ei lõigata ära vaid kuivanud puid? Eeva Relli-Meldre küsib, miks ei lõigata vaid radade servi. Eeva Relli-Meldre ütleb ka, et pole vaja teha lageraiet metsa seest, selleks et rada laiemaks teha. Ruth Rüga ütleb, et ei ole radade arenduse vastu.
Metsaülem selgitas, et sisuliselt asuvad langid radade ääres ja raiutakse laiemalt seetõttu, et mets on vaja uuendada. Uuenduse eesmärgiks on, et ka tulevikus kasvaks aladel mets. Sama ütleb selgituseks ka Anti Saarepuu.
Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre toovad välja, et ala asub Haanja Looduspargis ning selle kaitse eesmärk on maastikku kaitsta ja säilitada. Nad toonitavad, et looduspargis ei tohi lageraiet teha, mets peab uuenema looduslikult. Ühtlasi märgivad nad, et ei ole radade ohutuse pärast tehtavate raiete vastu.
Metsaülem selgitab, et kõnealuses metsas kaaluvad sotsiaalsed ja kultuurilised vaated majanduse ja ökoloogia üle.
Planeeritava raiealaga tutvumisel (osa koosolekul osalenuid metsa vaatama ei tule) näitab metsaülem eraldist, mis on plaanis lageraiesse määrata. Ta selgitab, et kasvama jääb 30 säilikpuud: jämedad suured haavad, üksikud kased ja kõik männid. Plaan on ala uuendada männiga. Raie on vajalik ala puhkeväärtuste säilimiseks.
Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre rõhutavad, et ei ole lageraiega nõus, looduspargis seda teha ei tohi.
Metsaülem selgitab, et metsa majandamise kava on koostatud vastavuses Haanja looduspargi kaitse-eeskirjaga, millega on muu hulgas lubatud metsa uuendamine looduspargi piiranguvööndis ka kuni 1 ha suuruse lageraie langina.
Vallavanem kutsub koosolekust osalenuid uuesti üles mõistma RMK plaane ja ütleb, et vald on raietega nõus.
KOKKUVÕTE: Koosolekul osalejad said teada et Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa ala metsa majandamise pikaajalises kavas planeeritud metsatööd on vajalikud piirkonna metsa järjepidavaks majandamiseks ja aitavad kaasa Haanja puhke- ja spordikeskuse tegevusele. Koosolekul osalenud Rõuge valla kogukonna esindajad, valla esindajad ja Haanja puhke- ja spordikeskuse esindajad riigimetsa majandamise kavale täiendavaid ettepanekuid ei teinud. Vajadusel tutvustab RMK kava täiendavalt Rõuge valla volikogule. Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre jäid eriarvamusele metsa majandamise kavaga planeeritud tööde vajalikkuse osas.
Metsamajandamise kava projektile on võimalik pärast koosolekut seitsme päeva jooksul esitada täiendavalt ettepanekuid.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Agu Palo Rein Loik
Juhataja ja protokollija Rõuge vallavanem
Lisa: osavõtnute nimekiri
Haanja 03. 06. 2021 nr 3-1.60/2021/476
Algus kell 16.00, lõpp kell 19. 00
Juhatas: Agu Palo
Protokollis: Agu Palo
Osa võttis: 34 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
1. Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) ülevaade.
2. Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamise ülevaade.
3. Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse-ja puhkeväärtusega riigimetsa kavaga aastateks 2021-2030 planeeritud metsamajanduslikud tööd. Planeeritavate raiealadega tutvumine ja selgitused.
KOOSOLEKU KÄIK
1. RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo tegi ülevaate Haanja puhke- ja spordikeskuse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa KAH alast, selle ajaloost, ala piiridest, kehtivatest kaitsepiirangutest ja nende muutustest aja jooksul, metsade vanuselisest jagunemisest, aastate jooksul tehtud metsamajandustöödest. Samuti selgitas Palo, et spordikeskuse rajad on antud rendile Rõuge vallale, kes vastutab radade korrasoleku eest.
2. SA Haanjamaa Sport juhataja Anti Saarepuu selgitab, miks on keskuse arengu seisukohast oluline, et Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse metsad oleksid uuendatud (see on vajalik
radadel liikumise turvalisuse, radade hoolduse ja liikumisvõimaluste säilimiseks) ja rõhutab, et on 100% nõus metsmajandamise plaanidega, mida RMK on välja käinud. Saarepuu osundab hiljutisele juhtumile, kus vana haab langes maha, kiskudes juurtega üles ka äsja ehitatud teetrassile paigaldatud killustiku. Saarepuu selgitab ka, et üksnes radade koridoride laiemaks raiumine ei aita, sest 30 meetrit kõrged puud võivad metsast radadele langeda.
3. Rõuge vallavanem Rein Loik selgitab, miks on Haanja puhke- ja spordikeskus vallale ja valla ettevõtjatele oluline, samuti selgitab ta, et on RMK raieplaanidega tutvunud ja avaldab hea meelt, et kavas olevad lageraied on plaanis teha väikeste, poole-hektariliste tükkidena, suurim tükk 0,9 ha. Loik märgib, et on tutvunud ka alal asuvate püsimetsatükkidega, kus mets ei ole soovitult uuenenud ja tõdeb, et ainuke võimalus, et mets põlvkondade kaupa alal kasvaks, on teha lageraiet. Loik palub, et kohalikud inimesed raievajadust mõistaks ega nõuaks alade vääriselupaigaks tegemist, täpsustades, et 87 ha suurusest KAH-alast on 60,9% range kaitse all, sellesse on arvatud ka 15 potentsiaalset vääriselupaika.
4. Agu Palo selgitab, miks ei saa alal püsimetsandust rakendada – puuduvad erinevas vanuses puud. Samuti selgitab ta, miks ei saa rakendada aegjärgset raiet – seal piirkonnas tuleks uue puuliigina vanade varjus vaid sarapuu ja remmelgas, see on ka põhjus, miks plaanitakse metsa uuendada lageraiega. Palo täpsustab, et raied on plaanis teha 2021. aastal, uued raied on kavas seitsme aasta pärast.
5. SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõoke selgitab Eesti terviseradade põhimõtet ja selgitab, miks radade äärest tuleb teha hooldusraied (turvalisuse pärast). Lõoke ütleb, et Haanja raied on hästi planeeritud ja üle piiri ei minda.
6. Rõuge vallavolikogu liige , SA Haanjamaa Sport nõukogu liige Aigar Kalk selgitab, miks vald on puhke- ja spordikeskust arendanud ja toob esile selle olulisuse kohalike ettevõtjate jaoks ning tervislike eluviiside edendamisel. Ta kutsub koosolekust osavõtjaid tasakaalule koostööle.
Osavõtjad esitasid täiendavalt alljärgnevaid küsimusi:
Tea Lepik, MTÜ Kavadi Keskus esindaja küsib, kas langid asuvad kõik radade ääres ning miks ei lõigata ära vaid kuivanud puid? Eeva Relli-Meldre küsib, miks ei lõigata vaid radade servi. Eeva Relli-Meldre ütleb ka, et pole vaja teha lageraiet metsa seest, selleks et rada laiemaks teha. Ruth Rüga ütleb, et ei ole radade arenduse vastu.
Metsaülem selgitas, et sisuliselt asuvad langid radade ääres ja raiutakse laiemalt seetõttu, et mets on vaja uuendada. Uuenduse eesmärgiks on, et ka tulevikus kasvaks aladel mets. Sama ütleb selgituseks ka Anti Saarepuu.
Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre toovad välja, et ala asub Haanja Looduspargis ning selle kaitse eesmärk on maastikku kaitsta ja säilitada. Nad toonitavad, et looduspargis ei tohi lageraiet teha, mets peab uuenema looduslikult. Ühtlasi märgivad nad, et ei ole radade ohutuse pärast tehtavate raiete vastu.
Metsaülem selgitab, et kõnealuses metsas kaaluvad sotsiaalsed ja kultuurilised vaated majanduse ja ökoloogia üle.
Planeeritava raiealaga tutvumisel (osa koosolekul osalenuid metsa vaatama ei tule) näitab metsaülem eraldist, mis on plaanis lageraiesse määrata. Ta selgitab, et kasvama jääb 30 säilikpuud: jämedad suured haavad, üksikud kased ja kõik männid. Plaan on ala uuendada männiga. Raie on vajalik ala puhkeväärtuste säilimiseks.
Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre rõhutavad, et ei ole lageraiega nõus, looduspargis seda teha ei tohi.
Metsaülem selgitab, et metsa majandamise kava on koostatud vastavuses Haanja looduspargi kaitse-eeskirjaga, millega on muu hulgas lubatud metsa uuendamine looduspargi piiranguvööndis ka kuni 1 ha suuruse lageraie langina.
Vallavanem kutsub koosolekust osalenuid uuesti üles mõistma RMK plaane ja ütleb, et vald on raietega nõus.
KOKKUVÕTE: Koosolekul osalejad said teada et Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa ala metsa majandamise pikaajalises kavas planeeritud metsatööd on vajalikud piirkonna metsa järjepidavaks majandamiseks ja aitavad kaasa Haanja puhke- ja spordikeskuse tegevusele. Koosolekul osalenud Rõuge valla kogukonna esindajad, valla esindajad ja Haanja puhke- ja spordikeskuse esindajad riigimetsa majandamise kavale täiendavaid ettepanekuid ei teinud. Vajadusel tutvustab RMK kava täiendavalt Rõuge valla volikogule. Eeva Relli-Meldre, Boris Meldre ja Toomas Meldre jäid eriarvamusele metsa majandamise kavaga planeeritud tööde vajalikkuse osas.
Metsamajandamise kava projektile on võimalik pärast koosolekut seitsme päeva jooksul esitada täiendavalt ettepanekuid.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Agu Palo Rein Loik
Juhataja ja protokollija Rõuge vallavanem
Lisa: osavõtnute nimekiri
