Korduvad küsimused metsa kõrvalkasutuse kohta

Kas riigimetsas tohib korjata murdunud oksi?

Metsaseaduse järgi tohib riigimetsas korjata marju, seeni ja pähkleid, samuti võib metsast võtta enda tarbeks oksi näiteks viha, luua või jõulupärja valmistamiseks. Samuti võib metsas noppida lilli ja varuda ravimtaimi. Seda tehes ei tohi metsa kahjustada, loomi ja linde häirida, rikkuda tuleohutusnõudeid ning tuleb järgida metsaomaniku nõudeid. Pärast tormi võib kasvava metsa all leiduda puudelt murdunud oksi. Niisuguste okste korjamine enda tarbeks on lubatud, kui tegemist ei ole rangelt kaitstava metsaga. Enne korjamist tuleks selles veenduda.
Oksi ei tohi korjata raielankidelt. Langilt võib raidmeid varuda, kuid selleks tuleb osta raidmete korjeõigus. Lankidelt oksi ei tohi korjata seetõttu, et tegemist on raie käigus varutud puiduga ehk metsamaterjaliga, mille varumiseks on metsaomanik teinud kulutusi ning seda ei või riik tasuta ära anda. Raidmeid varub riigimetsa majandaja ka ise, sest raidmetest valmistatakse hakkpuitu, millega köetakse katlamaju mitmel pool Eestis. Metsas on ka kasvukohti, kus raidmed peavad pärast raiet metsa jääma. Raidmete ostuhuvi korral saab täpsemat infot siit: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/kuttepuidu-ise-varumine.

Kas riigimetsast tohib teha kasevihtu?

Oma tarbeks ja väikestes kogustes võib küll. Kasevihtade puhul kehtivad samad reeglid nagu kuuseokste, marjade-seente ja ravimtaimede puhul. Ehk et metsaseaduse järgi tohib avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, loomi ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutuse ja metsaomaniku nõudeid järgides. Soovituslik on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.