Põhimõtted katastriüksuse nime määramiseks RMK valduses olevatel katastriüksustel

Käesolev juhend on koostatud RMK ja Maa-ameti koostöös. Toodud soovitused on mõeldud kohalikele omavalitsustele (koha-aadressi määrajatele).

Õigusaktid, millest on lähtutud:

  • Ruumiandmete seadus
  • Vabariigi Valitsuse 08. oktoobri 2015. aasta määrusega nr 103 kehtestatud Aad­res-siandmete süsteemi määrus

Riigimetsamaa katastriüksuste ja teiste RMK val­du­ses olevate maaüksuste lähiaadressi (sealhulgas nime) määramise põhimõtted on järgmised:

 1. Maaüksuse nime tuum peab olema omastavas käändes (näiteks: Külastuskeskuse, Valgjärve).

 2. Objekti liiki märkiv sõna (liigisõna) kirjutatakse väikese tähega ja üldjuhul nimetavas käändes (näiteks: Muike paisjärv, Loksa metskond 10).

 3. Keelatud on määrata jutustavaid nimesid, mis sisaldavad sidesõnu (ja, ning vmt) nagu näiteks Turismi- ja Külastuskeskus. Soovitav on nimi määrata üheosalisena: Külastuskeskuse või Turismikeskuse. Samuti võib lisada nimetuuma: Sõrve külastuskeskus – sel juhul on „külastuskeskus“ liigisõna rollis ja kirjutatakse väikese tähega.

 4. Kui nimetuum on liigisõnaga kokku kirjutatud, siis võib nimi olla nimetavas käändes (näiteks: Rajamets). Kui aga liigisõna ise ongi nimetuumaks, siis peab ta olema omastavas käändes (näiteks: Metsa; Keskuse; Kontori).

 5. Maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksuste puhul kasutatakse üldjuhul metskonna nime ja metskonna raames ühtset numeratsiooni sõltumata haldus- ja asustusjaotusest. (Näiteks: Harju maakond, Loksa linn, Loksa metskond 40 - see tähendab, et Loksa metskond 40 ei või olla määratud maaüksuse nimeks ühelegi teisele maaüksusele Eestis).

 6. Kui maaüksuse nimes esineb number, siis ei lisata numbri järgi omakorda tähti (näiteks ei või lähiaadressiks määrata: Valga metskond 12a; Valga metskond 12b). Kui maaüksus jagatakse, siis lisatakse metskonna nimele järgmine vaba number ilma tähtlisanditeta.

 7. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed, kr, mü, kü, krunt, nr, maatükk, kinnistu, ja, ning jne).

 8. Hoonestatud katastriüksustele määratakse üldjuhul ajalooline kohanimi või ka nimi kohaliku loodusobjekti järgi, hoiduda tuleb liigisõnast „kordon“ (sest see on tänases keelekasutuses eksitav). Nime määramisel võib abistava infomaterjalina kasutada näiteks Maa-ameti aadressiandmete rakenduses olevaid ajaloolisi kaarte, kohanimede registri andmeid ning arhiivimaterjale.

 9. RMK valduses oleval maaüksusel asuvate maa-ainese ja maavarade karjääride puhul võib objektide eristamiseks määrata karjääri teenindava maa lähiaadressi numberlisandi (näiteks: Kukemetsa liivakarjäär 1). Numberlisandit ei või määrata nimetuuma ja liigisõna vahele (näiteks on vale: Kukruse 2 karjäär).

 10. RMK valduses oleval maaüksusel asuvale teele nime määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mis on kehtestatud riigimaanteedele nimede määramiseks. Vt Maa-ameti kodulehel ADS käsiraamatu peatükke: Riigimaanteid teenindavad maaüksused; Veel teedest, millele on määratud liikluspinna nimi; Ristmikud; Riigiteede laiendamisel tekkivad maaüksused).

 11. Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses (nt külas), siis määratakse neist koha-aadressis ainult üks. Koha-aadressi määratavaks asustusüksuseks valitakse kas maaüksusel asuva ehitise (või muu aadressiobjekti) asukohajärgne asustusüksus või asustusüksus, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist või see asustusüksus, kust kaudu sellele maaüksusele ligi saab (ligipääsutee järgi).  

Soovituslikult esitame katastriüksuse nime kuju:

 Näide 1 – maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus:

Aegviidu metskond 1, kus ühe metskonna nimega seotud numbrid ei kordu. Numeratsiooni kooskõlastavad kohalikud omavalitsused enne selle määramist  RMK maakorralduse peaspetsialistiga.

 Näide 2 – looduskaitseliste piirangutega kaitsealuse maa sihtotstarbega katastriüksus kaitse- ja hoiualadel: Soomaa rahvuspark 1, kus ühe kaitstava loodusobjekti nimega seotud numbrid ei kordu. Nimedes tuleb vältida viidet kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele ja asukohtadele (näiteks ei või nimeks määrata: Metsise; Konnakotka).

 Näide 3 – hoonestatud katastriüksus elamu-, äri- tootmis- või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega: Ussilaka tee 9 (piirkondades, kus adresseeritakse liikluspindade järgi); Kiisa alajaam; Kurtna kool; Alatskivi jahiloss; Pikknurme kontor; Varetepalu (hajaasustuses).

 Näide 4 – veekogude maa sihtotstarbega katastriüksus: Muike paisjärv.

 Näide 5 – üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus: Külastuskeskuse; Märjamaa külastuskeskus. Kui objekti koha-aadress sisaldab asustusüksuse nime, ei korrata seda katastriüksuse nimes (näiteks Palivere külas asuva turismikeskuse katastriüksuse nimes ei korrata Palivere nime, vaid piisab nimest Turismikeskuse).

 Näide 6 – transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus:

2850220 Hullunaisõ ringtee; 45 Tartu-Värska tee L12; 112233 Metsavahi tee. Teede puhul võib kirjutada nime alguses teeregistri koodi (riigiteede korral kuni 5-kohaline number).

 Näide 7 – mäetööstus- ja turbatööstusmaa sihtotstarbega katastriüksus:

Kukemetsa liivakarjäär 1.