RMK asub kaitsma lendoravate liikumiskoridore riigimetsas 02.12

Ohustatud või ebasoodsas seisundis olevate liikide kaitse on üks RMK tegevuse eesmärke. Lendorava puhul on senine riiklik poliitika keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. „Kaitsest ei tule aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja paljuneda,“ selgitas RMK loodusliku mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse. „Seetõttu on RMK võtnud endale kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti metsades.“ Liikumiskoridoride kaitse põhimõtted loodetakse lisada ka keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel olevasse riiklikku lendorava kaitse tegevuskavva.

Teadaolevalt elavad lendoravad Eestis peamiselt Alutaguse piirkonnas Lääne- ja Ida-Virumaal. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile kantud liikumiskoridorid võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigimetsamaad ning nendele aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on 1,5-2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on võimalik varjuda, puhata ja toituda.

Lendoravauurija Uudo Timmi sõnul on lendoravatel suured kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt vaid kaks-kolm emaslooma. „Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade liikumine erinevate elupaigalaikude vahel,“ sõnas Timm. „Samas ei saa lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline.“

Uudo Timmi sõnul on Eestis viimastel aastakümnetel registreeritud üle saja  lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle 60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule asustatud elupaikade arv jäänud 30-35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel keskkonnastrateegias seatud eesmärgist (60). 

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.