RMK: metsast saadavad hüved olgu suuremad ja mitmekülgsemad 25.11

RMK uue arengukava kohaselt peavad riigimets ja RMK hoole all olevad looduskaitsealad tooma ühiskonnale senisest enam ja mitmekülgsemat kasu.
RMK nõukogu esimehe Mati Polli sõnul tuleb RMK-l oma targa tegutsemisega tagada, et metsa jaguks ka tulevastele põlvedele ja et meie loodus oleks kaitstud. “Samal ajal tuleb metsa aktiivselt majandada – noorendikke hooldada, küpset metsa õigel ajal raiuda ning mahavõetud metsa asemele uus kasvama panna,” sõnas Polli. “RMK on põlist riigimetsa hästi majandanud, ent uue, seni reformimata riigimaa kasutuselevõtt ning senisest veelgi paremini kavandatud metsatööd võimaldavad riigimetsamaa tootlikkust kasvatada.” Kui täna on riigimetsa tagavara 164 mln m3 ning puidu aastane juurdekasv 4,2 miljonit m3, siis aastaks 2020 peaks puitu riigimetsas juurde kasvama 4,7 mln m3 aastas.

Metsamaa parem tootlikkus lubab Polli sõnul suurendada raiemahtu, see omakorda täidab riigikassat, annab toorainet kohalikule puidutööstusele ning tööd kümnetele tuhandetele eestimaalastele. 2013. aastal varuti ja müüdi riigimetsast 3,4 miljonit m3 puitu, uue arengukava kohaselt võiks müüdud puidu kogus kuue aasta pärast olla 4 mln m3 aastas. “Ka tulevikus kasvab puitu juurde rohkem kui seda raiutakse, ent puidu müügist saadud tulu suureneb,” kinnitas Polli. 2013. aastal teenis RMK 155 miljoni euro suuruse käibe juures 35,7 miljonit eurot tulumaksustamise eelset kasumit, kuue aastaga loodetakse kasuminumber viia 45 miljoni euroni aastas.  

Looduskaitselise poole pealt soovib RMK järgmise kuue aastaga taastada 10 000 hektarit ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tähendab see omapoolset aktiivset tegevust ja eelduste loomist selleks, et ohustatud taimede, loomade ja lindude elupaikade seisund paraneks. “Peamiselt vajavad aktiivset sekkumist poollooduslikud kooslused, sooelupaigad ning avatud luite- ja nõmmekooslused,” lisas Kallas, kelle sõnul loodetakse looduskaitsetööde tegemiseks kasutada ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Oma teadusfondist rahastab RMK ka konkreetsele liikide, praegu näiteks metsise elupaikade seisundi parandamist.

Külastuste arv RMK kaitse- ja puhkealadel peaks tänaselt 1,7 miljonilt tõusma kuue aastaga 2,5 miljonini. Eelkõige eeldab see Aigar Kallase sõnul külastajate vastuvõtuks loodud taristu korrasolekut ja objektide omavahelist sidusust, aga ka suurema huvi tekitamist viie Eesti rahvuspargi vastu, Eestit läbiva pika matkatee kahe uue haru väljatöötamist ning panustamist õpetajakoolitusse, mis võimaldaks RMK loodusõppeprogrammidest kasusaajate arvu hüppeliselt suurendada. 

Ligi pool Eestimaast on kaetud metsaga, RMK majandab sellest 40%. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Tutvu arengukavaga lähemalt siin www.rmk.ee/organisatsioon/trukised/arengukavad