Täna avatav Kloostri sild aitab säilitada unikaalset luhaala 09.12
Täna
avatakse Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri
sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000
eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi
Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs
hooldatavale alale.
Matsalu
rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK
looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan
Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine
rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks. „Luha hooldamine on selle
säilimiseks aga ülioluline ja nii aitab ehitatud sild päästa
Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest,“ ütles
Tõnisson.
„Praegu niidetakse 4000 hektari suurusest Kasari luhast regulaarselt
umbes 3000 hektarit ning selleks, et pääseda luhale niitma, hiljem
niidet koristama ning heina välja vedama, on vaja ligipääsu üle Kasari
jõe.“ Kasari luha hooldatavaid alasid haldab RMK ja
need on hooldamiseks välja renditud.
Täna avataval Kloostri sillal on veetaseme regulaator, mis tähendab, et suurvett Kasari jõel ja seeläbi ka luhal saab hoida vajadusel tavapärasest kauem. Kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud ning luhaalad pakuvad pelgupaika avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad seal tuhanded luiged, haned ja ujupardid. Kloostri sild-regulaatori ehitustööd algasid tänavu mais ning need hõlmasid lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Lisaks Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale Vanajõe sängi kaudu.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Lisainfo: Kristjan Tõnisson
RMK looduskaitseosakonna peaspetsialist
tel 5691 8728 e-post
kristjan.tonisson@rmk.ee
www.rmk.ee