Eesti jõgedesse asustati üle 190 000 lõhe ja meriforelli noorkala 01.06

Kolme kevadnädala jooksul asustati jõgedesse kokku üle 42 000 kaheaastase ja 40 000 üheaastast lõhet ning 5700 kahe- ja 3600 üheaastast meriforelli. Kui varasematel aastatel asustati ühe- ja kaheaastaseid lõhesid ning meriforelle ainult Soome lahte suubuvatesse jõgedesse, siis tänavu viidi 15 000 üheaastast ja 16 000 kaheaastast lõhe noorkala ka Pärnu jõkke Sindi paisu alla, kust nad peagi merre rändasid. Nende kalade naasmist toitumisrändelt meres kudemisrändele samasse jõkke võib oodata 2-3 aasta pärast.

Soome lahte suubuvatest jõgedest said lõhe noorkalade näol täiendust Selja, Valge-, Loobu, Jägala, Pirita ja Purtse jõed; meriforelle asustati Pudisoo ja Pühajõkke.

Lõhe ja meriforelli noorkalade asustamisel tuleb arvestada nende päritoluga, sest eri piirkondade kalapopulatsioonid erinevad üksteisest geneetiliselt ja neid ei soovitata omavahel segada. Nii näiteks saab Pärnu jõkke asustada ainult Liivi lahe jõgedest pärit kalu, põhjaranniku jõgedesse Soome lahte suubuvate omi jne.

Asustamiskalade kasvatamiseks Soome lahe jõgede tarvis peetakse kalakasvanduses lõhe sugukarja, mis algselt pärineb Kunda jõest püütud kaladest. Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamiseks kasvatati noorkalad Lätist Daugava jõe lõhedelt saadud marjast. Täpsemad soovitused iga asustamistsükli eel annavad kalakasvandusele Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased, kes on eelnevalt hinnanud loodusliku sigimise taastumist jõgedes ja võrrelnud seda potentsiaalsete elupaikade mahutavusega.

Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on rasvauimed ära lõigatud, mis aitab neid eristada looduslikest kaladest. Lisaks sellele on ca 10% kaladest varustatud seljauime alla kinnitatud individuaalmärgisega, mis võimaldab saada täpsemat teavet nende rännete, kasvukiiruse, suguküpsuse saabumise jms kohta.

RMK Põlula kalakasvandus asub Lääne-Virumaal Rägavere vallas Lavi allika väljavoolul. See on ainuke nii kaua peaaegu vahetpidamata töös olnud kalakasvandus Eestis. Põlula kalakasvandus kuulub RMK koosseisu alates 2014. aasta algusest.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja
tel 527 8245
e-post kunnar.klaas@rmk.ee