RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari 24.04

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. 

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.  

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.  

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama.  

Kadi raadio ettepanekul sai RMK looduskaamera ees toimetav emasmäger endale nimeks Kadi, aga isasmägrale veel nime pole. Üks ettepanek on siiski tulnud – Vladislav –, ent RMK Facebooki lehel või loodusblogi kommentaariumis on oodatud ka teised pakkumised.  

RMK-l on praegu Saaremaal üleval kaks looduskaamerat – lisaks mägrale saab pilku peal hoida ka hirvede tegemistel.  

Salvestatud videopilti mägrapaari toimetamistest selle nädala alguses näeb siit:


Loe RMK loodusblogi ja vaata otsepilti RMK hirve- ja mägrakaamerast siit: rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi