RMK teadusklippide sarjas tutvustab Tartu Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut, kuidas mõjutab raidmete kasutus metsas elavaid putukaid.
Kokkuvõte uuringust:
Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Tartu Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel elavaid putukaid.
Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.
Uuringu läbiviimiseks koguti raiesmikelt püünistega mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki üksteisest ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20 mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või mudeliga tegu on. Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma “sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.
Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu. Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20 g ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba, oleks see ilmselge ressursi raiskamine.
Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik metsi majandada elurikkuses kaotamata.
Projekti „Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
