RMK teadusvideo: kuidas raiuda metsa? 30.11

Kokkuvõte uuringust:

Tavaliselt lõpeb metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul pea kõik puud raiutakse, jäetakse mõned säilikpuud elurikkuse jaoks ja mõned puud seemet andma seemnepuudena. Maastik aga jääb teatud perioodiks lagedaks.

Auto aknast lageraielanki nähes võib tavainimesel tekkida arvamus, et mets on likvideeritud. Metsamees aga teab, et sinna kasvab peagi uus mets asemele, kas istutatuna või looduslikult tekkinuna. Selleks, et vähendada negatiivset suhtumist lageraietesse, kasutatakse turberaiet, mille käigus vana mets uuendatakse aeglaselt, sujuvalt. Turberaie korral ei raiuta kõiki puid korraga, vaid jäetakse osa alles. Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus uurib, kuidas turberaied mõjutavad uue metsapõlve arengut.

Turberaie on lageraie kõrval alternatiivseks uuendusraie meetodiks. Turberaie jaguneb omakorda kolmeks variandiks: aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt hõredaks, häilraie puhul tehakse ringikujuline raie ja veerraie tähendab raiumist ribadena. 

Katsealal looduslikult seemnest tekkinud või istutatud taimi mõõdetakse igal aastal, igal puul on oma number. Uurides aegjärkse raie alal noori männitaimi on näha, et kolme aastaste puukeste ladvavõrse on  suhteliselt lühike, okkad on väikesed ja helerohelised. Põhjuseks, miks puu nii aeglaselt ja kehvasti kasvab, on ümberringi kasvav liialt tihe mets. Kuigi valguse puudust taimel ei ole – päike jõuab võrade vahelt maapinnani –, on maa sees vanade puude juured, mis kasutavad ära enamuse toitaineid, kuivadel suvedel ka vee. See põhjustab taimede aeglast kasvu.

Lisaks konkureerivale vanale metsale ohustavad noori puid ka sõralised, kelle seas põhiliseks metsakahjustajaks on noorte puude võrseid sööv põder. Läheb mitu aastat enne, kui puu jõuab metsloomade kahjustuspiirist välja kasvada. Tihti on taimed nakatatud ka okkahaiguste poolt, mida näeb okaste kollaseks ja pruuniks muutumisest. Nii võib puuke hukkuda ja metsaomanik ei saa loodetud tulemust.

Võrreldes aegjärkset raiet häilraie ja veerraie katsealaga, on näha, et kasvama hakanud puud on palju ilusamad, pikemad ja rohelisemad. Ladvavõrsed on võrreldes aegjärkse katsealaga pikemad, sest puudub liialt tiheda vana metsa mõju. Häilu või veeru keskele vanade puude juured ei ulatu ja seal saavad uued, looduslikult tekkinud või inimese poolt istutatud puud palju edukamalt, kiiremini ja elujõulisemalt kasvada. Veer- ja häilraie aladel esineb ka vähem okkahaigusi. Kiire ladvavõrse kasv tagab varasema sõraliste kahjustuspiirist välja sirgumise ja uuenemine on edukas.

Uurimistulemused näitavad, et vana metsa võib turberaie abil uuendades raiuda julgemalt hõredamaks, teha suuremaid häile. Turberaie on alternatiivina lageraiele edukalt rakendatav.

Projekti „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 139 000 eurot. Projektiga tehti algust 2011. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.

Lisainfo: www.rmk.ee/teadus