Saja tuhandes kutsetunnistus läks Võrumaa harvesterioperaatorile 17.06

Teisipäeval, 16. juunil anti Luua metsanduskoolis raielangil üle Eesti saja tuhandes kutsetunnistus. Selle sai Luua metsanduskooli vilistlane, töökohapõhise õppe läbinud ja praegu riigimetsas töötav Aare Aasa, kes on nüüd kutsetunnistusega 4. taseme harvesterioperaator.

Võrumaal elaval ja töötaval Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat. Iseõppijana alustanud mees töötas algul väljavedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile ehk harvesterile. Luua metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, RMK lepingupartneri FIE Aare Kannik soovitusel. „Algul arvasin, et ega midagi eriti õppida polegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai selgeks, et midagi juurde õppida on alati,“ rääkis Aasa.  

Metsandustöötajatele, sealhulgas harvesterioperaatoritele, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard.  

EMPLi üheks koostööpartneriks kutseeksamite läbiviimisel on Luua metsanduskool. Kooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ütles, et kutsetunnistuste ja kutsestandarditega on järjest rohkem kokkupuudet ka õppeasutustel. „Luua metsanduskoolis on rakendunud uued õppekavad, nende lõpetajad vastavad juba täielikult kutsestandardile. Tööandjatele annab see kindluse, et kooli lõpetanul on olemas vajalikud kompetentsid, lõpetajale aga enesekindluse, et tema oskused ja teadmised vastavad tööturu nõuetele.“  

Kutsestandardite koostamist ja kutseeksamite korraldamist koordineerib Eestis SA Kutsekoda. Selle juhatuse liige Tiia Randma rääkis, et Eestis on tuntav tööandjate huvi kutsetunnistustega töötajate vastu. „Esimesed kutsetunnistused anti välja Eesti Kaubandus-Tööstuskojas  aastal 1999 kinnisvarahindajatele. Esimesel korral anti välja kuus tunnistust. 16 aastaga oleme jõudnud saja tuhande kutsetunnistuseni, kinnitatud on üle poole tuhande kutsestandardi pea sajale kutsealale. Põhjus sellisele arengule on lihtne – kutsetunnistusega töötaja puhul saab ettevõtja olla kindel, et see töötaja tunneb oma tööd, tema oskused on tõestatud.“  

Eestis hakati kutsesüsteemi välja töötama juba 1997. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel.  SA Kutsekoda on loodud 2001. aastal. Asutajad on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit.