Tänasest saavad noorpaarid Keila-Joa pargis taas tabalukkudega oma igavest armastust kinnitada 19.06

Skulptor Mati Karmini sõnul on lukkude kinnitamine sildadele oma kihluse või pulmapäeval levinud komme mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides. “Küllap väljendab jõgi elu voolavust, liikumist ja ühiselt kinnitatud lukk selle kohal armunute lootust, et kaunis tunne kestab igavesti,” sõnas Karmin, kellel võttis igavest armastust sümboliseeriva skulptuuri valmistamine ideest teostuseni aega üle kahe aasta.  

Keila-Joa parki haldava RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul kinnitasid noorpaarid varem oma pulmapäeval tabalukke Keila-Joa pargi sildade külge, kuid paraku rikkus see sildade konstruktsiooni ning vanad lukud tuli sildade renoveerimistööde käigus eemaldada. “Mati Karmini skulptuur sai valmis just õigel ajal, enne põhilist pulmahooaega, ning loodetavasti annab see vanale traditsioonile uue hoo,“ sõnas Maasalu. Ta lisas, et skulptuuri osaks on ka kõik renoveerimistööde käigus sildadelt eemaldatud vanad lukud, mida oli umbes paarkümmend ämbritäit ning mis leidsid koha skulptuuri juures olevas kastis.  

Avangardlik metallvarbadest skulptuur avatakse Keila-Joa pargis sildade vahelisel jõesaarel täna kell 15.00 algaval avalikul tseremoonial, mille käigus kinnitab oma tabaluku skulptuuri külge ka sel päeval abielluv noorpaar ning samuti üks paar, kes tähistab just täna oma viiendat pulma-aastapäeva. Tseremooniat aitab korraldada pulmaagentuur Enjoy Tallinn.  

Mati Karmini senisteks tuntumateks teosteks on Tartu Raekoja platsi purskkaevuskulptuur “Suudlevad tudengid” ja pronksist “Siga” Tartu turuhoone ees, Michael Parki monument Pirita teel, parvlaev Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal ja Pärnus ning Toris asuv ratsamonument “Püha Jüri võitlus lohega”.  Uuenduslike materjalide kasutamise poolest tuntud Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastatel alustatud meremiinidest mööbli valmistamine. 

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese.